Velise kihistu

Velise kihistu (inglise Velise Formation) on siluri ajastu Adavere lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Erika Jürgenson aastal 1966.[1]

Kihistu stratotüübiks on Velise jõe Velise-Kõrgekalda paljand, kus paljandub mergel. Paljandi jalamil on rusukalle, mille alt võib kohati paljanduda ka lubjakivi.[2] Kihistu on nime saanud Velise küla järgi.[3]

Kihistu koosneb põhjapoolsemas osas valdavalt rohekashallist merglist, milles on arvukate vahekihtidena metabentoniiti. Kihistu lubjakivi on muguljas. Lõunapoolsemas osas on kihistu mergel pruunikas ja suurema savisisaldusega, seal lisanduvad kihistu kivimitele veel domeriit ja argilliit.[4] Kohati sisaldab kihistu ka puhast savi. Kihistu on kõige paksem loodeosas, (Eikla ja Viki kandis 37-38 meetrit) õhenedes kagu pool järk-järgult olematuks.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Velise kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 14.09.2020)
  2. https://stratotuup.ut.ee/s-velise-k%C3%B5rgekalda-paljand Eesti stratotüüpsed paljandid
  3. Stratigraafia terminoloogia (vaadatud 15.09.2020)
  4. EESTI ALUSPÕHJA GEOLOOGILINE KAART Mõõtkavas 1: 400 OOO, SELETUSKIRI, Tallinn, 1997
  5. Adavere Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. ISBN 9985-50-185-3.

VälislingidRedigeeri