Veisiejai mõis

Veisiejai mõis (leedu Veisiejų dvaras) on endine mõis Leedus Lazdijai rajoonis Veisiejai vallas Veisiejai linnas. Peahoone asub aadressil Santarvės g. 9.

Veisiejai pargi pärnaring

Veisiejai mõis tekkis XV sajandil. Algselt oli tegemist riigimõisaga. 1501. aastal läks see Glińskite valdusse. Aastast 1613 olid selle omanikud Radziwillid, hiljem läks see Massalskite valdusse. Michał Józef Massalski lasi XVII sajandi alguses rajada mõisa praeguse klassitsistliku peahoone (sellest on säilinud üks tiib). Aastal 1895 hoone põles. Enamik hoonest hävis esimese maailmasõja ajal, pärast maareformi müüsid omanikud aastal 1928 maha ka põlenud hoone. Algselt asus seal kohalik kool. Lammutatud varemete telliseid kasutati Veisiejai pastoraadihoone ehitamiseks, säilinud tiibhoones asus aastani 2000 õmblustsehh, tänapäeval asub seal Veisiejai regionaalpargi direktsioon.

Ka pargi rajas Michał Józef Massalski ja seega on tegemist ühe Leedu alade vanima pargiga. Park asub Ančia järve kaldal ja selle pindala on 9,53 hektarit. Algul oli see rangelt geomeetrilise planeeringuga, ent XIX sajandil, mil mõis kuulus Ogińskitele, kujundati see ümber maastikupargiks. Park sai kannatada nii esimeses kui ka teises maailmasõjas.

Pargis asuvad tänapäeval staadion, jalgpalli-, võrkpalli- ja korvpalliväljakud. Aastal 1998 püstitati sinna mälestusmärk Ludwik Zamenhofile. Tähelepanuväärsed on sealne 22 pärnast ring ja looduskaitse all olevad 5,40-meetrise ümbermõõduga ja 31,8 meetri kõrgune Veisiejai saar ning 3-meetrise ümbermõõduga ja 30 meetri kõrgune Veisiejai sanglepp.

Sajandi teisel poolel läks mõis Žynievaste valdusse, aastal 1885 omandasid selle Gauronskid, aastal 1899 aga Petras Gurskis ja Edmundas Muravskis. Aastal 1923 mõisa maad tükeldati.