Ava peamenüü

Veerraie on kombineeritud raieviis, mille eesmärgiks on uue metsapõlve väljakasvatamine vana metsa turbe all ja/või külgvarjus.

Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puud langi servast lageraie korras korduvate raiejärkudena, kusjuures ühe raiejärguga lagedaks raiutav riba ei tohi olla metsa keskmisest kõrgusest laiem. Sisuliselt on tegemist väga kitsa langiga lageraiega. Metsa keskmisest kõrguse laiuselt naaberribalt võib veerraie käigus järelkasvu olemasolul raiuda hajali paiknevaid üksikpuid või puudegruppe.

Ühe raiejärguga lagedaks raiutav ala ei tohi olla laiem metsa keskmisest kõrgusest. Korraga lagedaks raiutava ala kuju võib olla ebakorrapärane, olenevalt loodusliku uuenduse paigutusest. Raiet alustatakse sageli sellest puistu servast, kus on olemas looduslik uuendus. Eesti oludes tuleb raiesuuna valikul siiski lähtuda peamiselt valitsevate tuulte suunast, liikudes veerraie järkudega reeglina idast läände.

Veerraiega lagedaks raiutud ala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.

Veerraie on raiejärgu järel säilivas metsaosas kõige parema tormikindluse tagav turberaieliik, mis on sobib praktiliselt kõigi Eesti puuliikide puistute uuendamiseks. Veerraie ei soodusta juurepessu levikut sellisel määral, nagu teised turberaieviisid.

Veeraie puuduseks on see, et see on siiski majanduslikult oluliselt ebaefektiivsem kui lageraie, sest metsatöö masinaid on vaja korduvalt ümber paigutada ning väiksemate korraga raiutavate puidukoguste juures võib osutuda ebaotstarbekaks kallimaid puidusortimente eraldada. Veerraie põhjustab ka üsna järsu muutuse võrreldes raie-eelse olukorraga, sest veerraie lank ei erine välimuse poolest oluliselt mõnest väiksemast lageraielangist, ja see võib häirida teatud maastikuvaatega harjunud inimesi.