Ava peamenüü
Veeretakistus

Veeretakistus ehk veerehõõre on jõud, mis takistab keha (näiteks ratta) veeremist pinnal (maapinnal).

Peamiselt tekib veeretakistus pinna ja veereva keha plastsete deformatsioonide ja veeremisel esineva hüstereesi tõttu. Keha veeremisel deformeeruvad nii pind, kui veerev keha. Need deformatsioonid ei toimu seejuures ilma energia kadudeta. Nimelt läheb osa energiat soojuseks, plastsete deformatsioonide tekitamiseks. Üheks teiseks veerehõõrde põhjuseks on veereva keha ja pinna vaheline libisemine, mis on samuti energia kadudega protsess. Siin tasub tähele panna, et ainult viimane veerehõõret tekitav protsess sisaldab hõõret ja seetõttu on õigem veerehõõrde asemel kasutada mõistet "veeretakistus".

Veeretakistus tekib näiteks ratta või palli veeremisel mööda maapinda. Veeretakistus on oluliselt väiksem kui kuivhõõre. Seda veerehõõrde eelist kasutatakse veerelaagrites, mis võimaldavad väga efektiivset pöördliikumist.

Sisukord

Veeretakistuse koefitsientRedigeeri

Veeretakistuse koefitsient defineeritakse järgneva võrdusega:[1]

 
kus
  on veeretakistus (veeretakistus on jõud),
  on dimensioonitu veeretakistuse koefitsient, ja
  on pinna, millel keha veereb, normaalreaktsioon.

Veeretakistuse koefitsiendi väärtusiRedigeeri

Veeretakistuse koefitsintide väärtusi on võimalik leida ka allikast: [1]

Crr b Kirjeldus
0,0010–0,0015[2] 0,1 mm[3] Karastatud terasest kuullaagri kuul terasel
0,0010–0,0024[4][5] 0,5 mm[3] Rongi ratas (teras) raudtee rööpal (teras). Reisijavagunil umbes 0,0020[6]
0,0019–0,0065[7] Kaevanduskäru malmist rattad terasest rööpal
0,0022–0,0050[8] Masstootmises olev maantee jalgratas mõõdetuna rullikutel
0,0025[9] Michelini päikesetoitel auto/öko-võidusõidu jaoks toodetud rehvid
0,0050 Trammi mustusega kaetud (standardsetel) sirgetel ja pööretega rööbastel[viide?]
0,0045–0,0080[10] Suure veoauto rehvid
0,0055[9] BMX ratta rehvid kasutatuna päikesetoitega autol
0,0100–0,0150[11] Tavalised auto rehvid betoonil
0,0385–0,0730[12] Tõld (19. saj) pinnasteel. Suurim väärtus pehmel lumel.
0,3000[11] Tavalised auto rehvid liival

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Tires and Passenger Vehicle Fuel Economy: Informing Consumers, Improving Performance -- Special Report 286. National Academy of Sciences, Transportation Research Board, 2006". Vaadatud 11.08.2007. 
  2. "Coefficients of Friction in Bearing". Coefficients of Friction. 
  3. 3,0 3,1 Hibbeler, R.C. (2007). Engineering Mechanics: Statics & Dynamics (Eleventh ed.). Pearson, Prentice Hall. Lk 441–442. 
  4. Hay, Fig. 6-2 p.72(worst case shown of 0.0036 not used since it is likely erroneous)
  5. Астахов, Joonised nr. 3.8, 3.9, 3.11, lk. 50-55; Joonised. 2.3, 2.4 lk. 35-36. (suurim väärtus 0.0024 on teljekoormusel 5.95 tonni kulunud laagritega
  6. Астахов, Fig. 2.1, p.22
  7. Hersey, Tabel 6, lk 267
  8. "Roller Data". 
  9. 9,0 9,1 Roche, Schinkel, Storey, Humphris & Guelden, "Speed of Light."
  10. Crr for large truck tires per Michelin
  11. 11,0 11,1 Thomas D. Gillespie (1992). Fundamentals of Vehicle Dynamics. SAE International. ISBN 978-1-56091-199-9
  12. Baker, Ira O., "Treatise on roads and pavements". New York, John Wiley, 1914. Stagecoach: Table 7, p. 28. Diameter: pp. 22-23. This book reports a few hundred values of rolling resistance for various animal-powered vehicles under various condition, mostly from 19th century data.