Vart (etnograafia)

Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.

See oli tugev lameda põlvekujulise kõverusega puuvemmal, pikkusega 120–170 cm.[1] Vart koosnes varrest ehk ladvast ja löögiosast ehk tüvikust. Kõverat põlve nimetati kannaks. Valmistati looduslikult kõverast või painutatud puust (harilikult saarest).[2]

Rukkipeksul kasutati varta 18. ja 19. sajandil lisaks koodile peaaegu kogu Eesti ulatuses. Põhja- ja Lääne-Eestis kasutati ka linakuparde peksul. 20. sajandi algul kasutati varta paiguti veel Lääne-Eestis ja saartel.[3]

Viited

muuda
  1. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 89
  2. Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. AS Pakett trükikoda. lk 233
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2000. lk 330

Välislingid

muuda

Vart, Eesti Põllumajandusmuuseum [1]