Varrasahelik

Varrasahelik on Eesti muinasaegse riietuse juurde kuulunud mitmest vardataolisest lülist koosnev rauast või pronksist kett, mis kuulus vöö juurde ja mille külge kinnitati tarbeesemeid.

Varrasahelik kuulus nii naiste kui ka meeste vööde juurde alates 11. sajandi algusest. See koosnes paarist-kolmest aasotstega pulgataolisest lülist (lülikeha mõlemas otsas on rõngas või silmus), mis mõnikord olid pronkstraadiga mässitud. Vööl võidi kanda mitut varrasahelikku ja nende külge kinnitati tulusraud, noatupes nuga vms, see riputati kas rihmajagaja külge või vööle needitud kannaga plekknaastu külge^[1]. Siksälä kalmest on matustest leitud varrasahelike osi koos nende külje riputatud kuljustega^[2].

Varrasaheliku abil võidi tarbeesemeid riputada ka paarissõlgede külge, nii on Rakvere Muuseumis asuva Aserist leitud ovaalsõle küljes keekandja ja kahest lülist koosnev varrasahelik^[3].

Vaata ka muuda

Châtelaine

Viited muuda

Välislingid muuda

Foto: Kullatud pronkstraadiga mässitud varrasaheliku lüli Keavast

[1] A. Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. lk 124–128

[2] H. Valk, J. Ratas, S. Laul. Siksäsä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu, 2014

[3] H. Luik. Ovaalsõled Eestis – importesemed mitmest piirkonnast. Eesti Arheoloogiaajakiri = Estonian Journal of Archaeology, 2, 3−20. 1998

[1]

[2]

[3]