Ava peamenüü

Varioola on paljuhäälne kolme manuaaliga (kaks klahvistikku ja üks puutetundlik keelpillitehnikas mängitav riba; heliulatus seitse oktavit) elektroonne muusikainstrument, mille aastatel 1955–1959 projekteerisid ja valmistasid elektroonikainsener ja füüsikateadur Anatol Sügis ning helirežissöör Heino Pedusaar Tallinnas. Avara kõlavärvingupaletiga muusikainstrument valmis 1959. aastaks.[1]

Instrument leidis ulatuslikku kasutamist Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni stuudiotes, filmide ja kuuldemängude helindamisel ning sõnateatri etenduste (nt Boris Kaburi ulmenäidendi "Rops") saatemuusika salvestamisel, samuti mitmes varietee- ja estraadiansamblis.

Varioola erineb kõigist toonastest samataolistest elektronorelitest heli ataki olemuse (järsust sujuvani) ja vaibumise kiiruse varieeritavuselt. Sellest tuletati ka pilli nimetus. Eripärane on ka see, et etteandesageduse allajagamist pole tehtud triggerite abil, nagu see on tavaline suures osas elektroonsetes muusikariistades (nt retakord).

Peamised interpreedid olid pianistid Valdur Roots, Peeter Saul ja Evi Ross ning organist Rolf Uusväli. Levimuusikat esitasid ja salvestasid Olaf Jürme, Rein Alango, Mart Lille ja Peeter Saul, samuti heliloojad Leo Tauts, Hans Hindpere ja Gunnar Pedraudse. Kahelt viimaselt on ka spetsiaalselt varioolale loodud palu.

1973. aastast kuni 2000. aastani oli varioola Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi püsiekspositsioonis. Alates 2015. aastast leiab kasutamist kontsertinstrumendina ning õppevahendina, samuti omamoodi museaalina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika osakonnas, kus demonstreerib elektronmuusika algusaegu.

Pool sajandit suure publiku ees vaikinud varioola taassünd toimus spetsiaalselt sellele pillile kirjutatud uudispaladega neljalt autorilt (Malle Maltis, Margo Kõlar, Mart Siimer ja Marianne Liik) traditsiooniliste Eesti muusika päevade raames iseseisva kontserdina Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis 14. aprillil 2016.[2]

ViitedRedigeeri