Varakļāni vald

Varakļāni vald (läti keeles Varakļānu pagasts) on vald Lätis Varakļāni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Varakļāni linna ja Murmastiene vallaga, Madona piirkonna Barkava vallaga, Preiļi piirkonna Sīļukalnsi vallaga, Rēzekne piirkonna Dekšārese vallaga ning Jēkabpilsi piirkonna Atašiene vallaga.

Varakļāni vald
läti Varakļānu pagasts
Pindala: 99,17 km²
Elanikke: 604 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,1 in/km²
Keskus: Stirnienes muiža
Stirniene kirik

Valla pindala on 99 km². 2016. aasta seisuga elas seal 791 inimest.[2] Vallamaja asub aadressil Stirnienes muiža 3-1.[3]

Ajalugu

muuda

Varakļāni valda on esmamainitud aastal 1872. Aastal 1935 oli valla pindala 290,6 km² ja seal oli 7582 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Atspuki, Bērzkalnieki, Dekšārese, Kristeļi, Maurāni, Strodi ja Varakļāni külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Varakļāni külanõukoguga likvideeritava Bērzkalnieki külanõukogu kolhoosi Gaišais ceļš maad, aastal 1954 aga likvideeritavad Maurāni ja Strodi külanõukogu. Aastal 1956 külanõukogu likvideeriti, selle maad liideti aga Varakļāniga, kus nad moodustasid Varakļāni linna maaterritooriumi. Aastal 1962 liideti Murmastiene külanõukoguga sovhoosi Varakļāni maad. Aastal 1965 liideti Varakļāni linna maaterritooriumiga likvideeritav Stirniene külanõukogu. Aastal 1973 moodustati Varakļāni linna maaterritooriumi kolhoosi Latgale maadest taas Varakļāni külanõukogu. Aastal 1973 arvati osa Murmastiene külanõukogu maid Varakļāni külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Varakļāni piirkonda.

Valla halduskeskus on asunud Kokari külas[6] ja Stirnienes.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Silenieki muinaskalmed ja Stirniene (Tiltagalsi) muinaskalmed ehk Sõjahauad.[7] Kohaliku kaitse all on Stirniene katoliku kirik.[8]

Loodus

muuda

Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Malmuta ja Teicija. Valla lääneosas asub osaliselt Teiči soo. Looduskaitse all on Muiža pärn, Silenieki mänd, Silenieki vaher, Kluši kalmistu mänd ja Kluši kalmistu mägimänd, lisaks kasvab seal veel kuus looduskaitsealust nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Teiči looduskaitseala, valla põhjaosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Pelečāre Suursoo hoiualale.[9]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 762 lätlast, 24 venelast, 1 valgevenelane, 2 ukrainlast ja 2 leedulast.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Aizkalnieši skrajciems 55 (2009)
Broki skrajciems 6 (2009)
Ceipinieki skrajciems 8 (2009)
Ciematnieki skrajciems 12 (2009)
Grozas skrajciems 61 (2009)
Indāni skrajciems 8 (2009)
Jurašinkas skrajciems 14 (2009)
Justi skrajciems 5 (2009)
Kazusala skrajciems 3 (2009)
Kokari vidējciems 129 (2020)
Kristakrogs skrajciems 16 (2009)
Lielie Leimaņi skrajciems 61 (2009)
Ļovāni skrajciems 28 (2009)
Mazie Leimaņi skrajciems 18 (2009)
Matuļi skrajciems 2 (2009)
Maurāni mazciems 16 (2009)
Nagļi skrajciems 8 (2009)
Pauniņi skrajciems 7 (2009)
Piļpuki skrajciems 8 (2009)
Poči skrajciems 49 (2009)
Puisāni skrajciems 6 (2009)
Puntuži skrajciems 52 (2009)
Robežveipi skrajciems 23 (2009)
Rokuli skrajciems 2 (2004)
Silenieki skrajciems 8 (2009)
Skapstoti skrajciems 31 (2009)
Stabulnieki skrajciems 2 (2009)
Stirniene vidējciems 54 (2020)
Stirnienes muiža skrajciems 59 (2009)
Stradiņi skrajciems 12 (2009)
Šķēles skrajciems 16 (2009)
Višņevski skrajciems 21 (2004)
Vutnāni skrajciems 30 (2009)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Varakļānu novads (vaadatud 27.05 2020)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. www.estars.lv[alaline kõdulink]
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 27.05 2020
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 27.05 2020
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda