Valgustuse projekt

Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest. Valgustuse projekti raames seatakse enamasti tähtsale kohale inimliku mõistuse iseseisvus ja pädevus enda ning ühiskonna asjade määramisel; sellest tulenev progress kõigil teadus- ja vaimutegevuse aladel; põhjendatud, demokraatlikud ja inimväärikust tagavad muutused ühiskonnas jms.

Kanti ajaleheartikkel "Mis on valgustus?"

Esimesena seadis eesmärgid "valgustuse projekti" jaoks Immanuel Kant oma ajaleheartiklis "Mis on valgustus?" (1784) vastusena ajakirjas Berlinische Monatsschrift ilmunud üleskutsele selgitada lugejatele valgustuse küsimust. Hiljem on Kant oma arusaamasid valgustuse eesmärkidest ja toimimisest kriitiliselt vähema naiivsuse suunas revideerinud ning sellega teeninud ära omaaegsete kultuuritegelaste (näiteks Johann Wolfgang von Goethe) pahameele.

Kantist hilisem filosoofia küsib kuni tänapäevani valgustuse projekti staatuse järele, argumenteerides selle läbikukkumise ja ületamise, seiskumise, edasikestmise jms kasuks ning põhjendades vaateid valgustuse projekti ajaloolis-teoreetiliste käsitlustega. Tihti lähtutakse vaidlustes Kanti kolme kriitika tõlgendustest, aga ka Friedrich Schellingi jpt valgustusaja filosoofide teostest.

Tuntud avalik vaidlus modernismi, postmodernismi ja valgustuse projekti staatuse üle toimus 1980. aastate alguses Lyotardi ja Habermasi vahel.

Valgustuse projekt väljendub ühiskonna uuenduste teaduskeskuses. Teadus on eelisseisundis meedias ja riiklikus rahastamises (mitte selgeltnägijad vms). 20. sajandi viimasest veerandist alates nn "uus teadus" ei taotle tõde, vaid tõesust. Teadlased kummutavad müüte aga nad pole ainsad väärtuste sõnastajad.

Tuntud valgustuse teoreetikuid

muuda

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda