Vikipeedia

Valdur Saks

eesti arstiteadlane ja biokeemik

Valdur Saks (sündinud 3. septembril 1943 Kiviõlis) on eesti arstiteadlane, biokeemik ja südamebioenergeetik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).[1]

Elulugu muuda

Tema lapsepõlv möödus Võrumaal, kus algas ka koolitee. Õppis 1958[2]–1962 Kohtla-Järve Keemiatehnikumis, 1967 lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli keemiateaduskonna ja 1970 samas aspirantuuri. 1971. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis keemiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Oksüdeeriva fosforüleerimise süsteemi stabiliseerimine tema funktsioneerimisel", 1981 Moskva Kardiokeskuses bioloogiateaduste doktori kraadi väitekirjaga "Роль креатининкиназных систем в процессе внутриклеточного транспорта энергии и в регуляции сокращения сеpдечной мыщы".[1]

1970–1971 töötas Valdur Saks nooremteadurina Eesti TA Küberneetika Instituudi füüsikalaboris. 1971–1972 oli ta Moskva Riikliku Ülikooli keemiateaduskonna nooremteadur. 1972 sai tema töökohaks Moskva Kardioloogia Instituudi südame ainevahetuslaboratoorium, millest peagi arenes välja tipptasemel Moskva Kardiokeskus. 1981. aastani oli ta Kardiokeskuse vanemteadur ja bioenergeetika uurimisgrupi juht, 1981–1993 bioenergeetika labori juhataja.

Aastast 1986 Kardiokeskuse professor. Kuni 1993. aastani tegeles ta kardiokeskuses südame bioenergeetika probleemidega. 1981 kaitses ta samas bioloogiateaduste doktori kraadi väitekirjaga "Kreatiinkinaaside süsteemi osa rakusiseses energia ülekandes ja südamelihase kontraktsiooni regulatsioonis" ning 1986 omandas biokeemia professori kutse.[1]

Alates 1993. aastast töötas Valdur Saks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) bioenergeetika laboratooriumi juhatajana, ta oli ka üks labori asutajaist. Aastatel 1996–2007 ja 2015–2016 oli ta KBFI vanemteadur, 2007–2014 juhtivteadur. 1975–1978 osales lühiajaliselt Pennsylvania Ülikooli (Philadelphia, USA) koostööprogrammides, 1978–1981 töötas ta Johns Hopkinsi Ülikoolis (Baltimore, USA), 1981–1993 Université Paris-Sud'is (Orsay, Prantsusmaa), 1994–97 oli korduvalt Joseph Fourier' Ülikooli (Grenoble) südamerakufüsioloogia labori professor, aastast 1997 korraline professor.[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks biokeemia alal valiti ta 1993. aastal, kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda.

Teadustöö muuda

Valdur Saksa peamised uurimisvaldkonnad on lihaseraku bioenergeetika, rakkude energiaülekande süsteemid, südamelihaseraku isheemia ning sellevastased kaitsemehhanismid. Ta on rajanud südame bioenergeetika, rahvusvahelise bioenergeetika koolkonna ja molekulaarse süsteemse bioenergeetika teadussuuna. Koostöös USA, Prantsuse ja Šveitsi teadlastega lõi ta rakusisese energia ülekande teooria polüfermentsete süsteemide kaudu, kus kesksed on kreatiinkinaasid. Teooria aitas juurutada preparaati Neoton.[1] Ta on teinud koostööd ka Kanada, Saksamaa ja Itaalia uurimisasutustega.[2]

Saks on olnud ajakirjade "Journal of Molecular and Cellular Cardiology" (USA), "Il Cuore" (Itaalia), "Cardioscience" (Itaalia), "Journal of Physiology" (Poola) ja "Проблемы медицинской химии" (Venemaa) toimetuse liige. Ta oli Moskva Eesti Seltsi esimene president (1989–1992) ning on Rahvusvahelise Südameuurijate Ühingu Komitee, UNICEF-i Rahvusvahelise Meditsiiniuuringute Teadusliku Arenduskomitee, Ameerika Füsioloogia Seltsi (American Physiological Society), Ameerika Biofüüsika Seltsi (American Biophysical Society), Ameerika Südameliidu (American Heart Association), Venemaa Biokeemia Ühingu[1] ja Rahvusvaheliste Kardioloogia Ühingute Liidu liige. Saks kuulub Rahvusvahelise Südame Uurimise Ühingu täitevkomiteesse ja Ameerika Südameliidu alusteaduste nõukogusse.[2]

Valdur Saks on paljude doktori-, magistri- ja bakalaureusetööde juhendaja.[2]

Töid muuda

Avaldanud üle 300 teaduspublikatsiooni, sh on nelja monograafia ja kogumiku autor või kaasautor.

  • Role of creatine phosphokinase in cellular' function and metabolism (kaasautor). // Canadian Journal of Physiology and Pharmacology = Journal canadien de physiologie et pharmacologie 56 (1978) 5
  • Creatine phosphate: biochemistry, pharmacology and clinical efficiency (kaasautorid E. Strumia, J. Bobkov). Torino 1987
  • In vivo regulation of mitochondrial respiration in cardiomycetes. Specific restrictions for intercellular diffusion of ADP (kaasautorid J. Belikova, A. Kuznetsov). // Biochimica et Biophysica Acta 1074 (1991) 2
  • Phosphocreatine. Molecular and cellular aspects of the mechanism of cardioprotective action (kaasautor E. Strumia). // Current Therapeutical Research 53 (1993) 5
  • Cellular bioenergetics: role of coupled creatine kinases (kaasautor R. Ventura-Clapier). Boston 1994
  • Control of cellular respiration in vivo by mitochondrial outer membrane and by creatine kinase. A new speculative hypothesis: possible involvement of mitochondrial-cytoskeleton interactiones (kaasautor). // Journal of Molecular and Cellular Cardiology 27 (1995) 8
  • Compartmentalized energy transfer in cardiomyocetes. Use of mathematical modelling for analysis of in vivo regulation of respiration (kaasautor M. Alijev). // Biophysical Journal 73 (1997) 1
  • Intracellular energetic units in muscle cells (kaasautor). // Biophysical Journal 80 (2001) 1
  • Cinetique Enzymatique. // EDP Sciences, Les Ulis. France 2005
  • Calcium-induced contraction of sarcomeres changes regulation of mitochondrial respiration in permeabilized cardiac cells (kaasautor). // FEBS Journal 272 (2005) 12
  • Functional coupling of adenine nucleotide translocase and mitochondrial creatine kinase is enhanced after exercise training in lung transplant skeletal muscle (kaasautor). // American Journal of Physiology 289 (2005) 4
  • Cardiac system bioenergetics: metabolic basis of Frank-Starling law (kaasautor). // Journal of Physiology 571 (2006) 2
  • From the discovery of oxygen to molecular system bioenergetics. // Molecular System Bioenergetics: Energy for Life (ed. V. Saks). Mannheim 2007
  • Südamelihase rakkude struktuuri olulisusest rahuhingamise regulatsioonis (kaasautor). // Eesti Arst (2008) 1

Tunnustus muuda

  • 1978 – NSV Liidu riiklik preemia
  • 1988 – ÜRO ja UNICEFi rahvusvahelise meditsiinipreemia "Research for Development" (Itaalia)[1]
  • 2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
  • 2008 – Eesti Vabariigi teaduspreemiaga geo- ja bioteaduste alal[2]

Isiklikku muuda

Valdur Saks on inseneri poeg.[1] Akadeemilise tegevuse kõrval kuuluvad Valdur Saksa huvide ringi antiikkirjandus, ajalugu ja filosoofia.[2]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/saks_2021.pdf

Kirjandus muuda

  • "Eesti TA liikmeskond 1938–1998". Tallinn 1998, lk 116–117
  • "Eesti entsüklopeedia" 14. lk 453
  • Margus Maidla. Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn 2014, lk 337–346

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valdur_Saks&oldid=6470191"