VAZ-2103 (vene Жигули ВАЗ-2103) on sõiduauto, mida toodeti Volga autotehases aastatel 1972–1984[1].

VAZ-2103
Tootja Volga autotehas (VAZ)
Emafirma Volga autotehas (VAZ)
Alias Lada
Eelkäija VAZ-2101
Järeltulija VAZ-2106
Klass väikeauto
Kere tüüp sedaan
Paigutus eesmootor-tagavedu
Mootor

bensiin R4

  • VAZ 2103 - mootor 1,5 L
  • VAZ 21032 - mootor 1,5 L parempoolne rool
  • VAZ 21033 - mootor 1,3 L
  • VAZ 21035 - mootor 1,2 L
Ülekanne 4 käiku, manuaalne
Seotud Fiat 124 S(Special)

Avtomobil No 2 (tulevane VAZ 2103) muuda

1967. aasta alguses kuulsid tavakonstruktorid peakonstruktori käest, et peale VAZ 2101 hakkab Volga autotehas tootma ka autot No 2. Milliseks kujuneb see auto ja milliseid mudeleid hakkab tehas tootma tulevikus, seda ei teadnud peaaegu keegi. Fiati-VAZ-i lepingu allakirjutamisel nähti ette, et Fiat annab üle kahe auto tehnilise dokumentatsiooni (tavaauto Fiat 124 ja luksvariant Fiat 125).

Mõlemat autot oli näidatud NSV Liidu kõrgetele ülemustele ja saadud neilt osaline heakskiit. NSV Liidul oli nõue, et auto nr 2 oleks võimalikult palju unifitseeritud autoga nr 1 (VAZ 2101). Kuid Fiat 125 oli ehitatud Fiat 1500 põhjale ja erines seetõttu Fiat 124-st. Tugevalt erines esisild, tagumine sild oli lehtvedrustusega ning mootor oli kahe ülanukkvõlli ja rihmajamiga (1600 cm3, 90 hj). See kõik hästi ei sobinud omavahel kokku, kuid Fiat 125 luksuslik välimus tuli säilitada. Siis leidis Fiat mõlemaid pooli rahuldava lahenduse. Sellel ajal käis Fiatis töö Fiat 124 ja modifitseeritud variandi Fiat 124 S (Special) kallal. Kuna mõlemad mudelid olid töös n-ö paralleelselt, siis saidki kaksikuteks Fiat 124 Special ja auto No 2 (tulevane VAZ 2103). Nagu uue projekti puhul ikka, tekkisid tehnoloogilised probleemid. Venemaa tehases DAAZ (Dmitrogradskii Avto Agregatnõi Zavod-Dmitrogradi AutoAgregaatide Tehas), kus pidi algama VAZ 2103 iluvõrede tootmine, ei suutnud terves tükis olevat iluvõret kroomida. Selle tagajärjel sündis kaheosaline iluvõre. Raskusi oli ka tagatulede plastklaaside valmistamisega. Siiamaani olid vene autode tuled valmistatud eraldi klaasidest. Kuid VAZ 2103 tagatulede klaasid tuli valmistada ühes tükis ja kahevärvilistena.Vene tehases Karboliit, kus seni valmistati teiste vene autode tuleklaase, sellist tehnoloogiat ei oldud veel juurutatud. Prooviti valmistada eriline spets triikraua ja jootekolvi vahepealne seade millega saaks kollast ja punast plastiklaasi kokku joota. Esimene proovipartii läks aiataha, klaasid ei püsinud koos, kuid peale tehnoloogia täiustamist võis lugeda Nõukogude Liidus esimese kahevärvilise ja ühes tükis tuleklaasi valmistamise projekti edukalt lõppenuks. Kuna VAZ 2103-l oli ette nähtud väiksemate mõõtmetega topeltesituled, siis oleks pidanud nende valmistamisega tegelema hakkama siiamaani monopoolset seisundit pidanud ettevõte Krasnõi Oktjabr ('punane oktoober'). Jällegi oli tehnoloogia puudumine takistuseks. Selleks osteti vajalik optiline element (klaas ja reflektor ühes tükis) Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) firmalt FER (Fahrzeug Elektrik Rulla). Nende laternate tootmise "õppis" ära Tšehhi firma Autopal ja alles 1976. aastal hakkasid Volga autotehasesse saabuma kodumaine toodang. Vaieldi, milline peab välja nägema poritiiva peal asetsev suunatuli. Algselt prooviti VAZ 2101 suunatulega, kuid iluliist ei tahtnud sobida ümmargusega ja läks käiku kandiline variant. Loomulikult toimusid ka auto katsetused. Põhirõhk oli suunatud elektrisüsteemile ja uuele mootorile 1500 cc. Nii hakkasidki NAMI-sse (Teaduslik Auto-Moto Instituut) saabuma uued mootorid, algul eraldi, hiljem koos autodega.

1972. aasta IV kvartalis alustatigi VAZ 2103 tootmist. Plaanis oli toota 500 autot. Siis võttis tehase peadirektor V. Poljakov vastu julge otsuse: toodame 1972. aastal veel 1500 VAZ 2103 üle plaani. Kuid plaan pidi äärepealt läbi kukkuma. Paljud alltöövõtjad ei olnud veel suutelised tehast täiel määral varustama uute salongidetailidega. Siis sündis otsus: teeme hübriidauto Baz 2103 B (vene keeles). Hübriidauto omas VAZ 2101 armatuurlauda, uksepolstreid ja istmeid. Kõik muud detailid olid projekti kohaselt VAZ 2103 omad. Hübriidautosid kaubandusvõrku ei lastud, vaid müüdi tehase oma eesrindlikele töötajatele ja teadusuuringute instituutidesse.

1973. aasta esimesest poolest alates tulid peakonveierilt juba "täisoriginaalid" VAZ 2103-d.

Riiklikud katsetused muuda

 
VAZ-2103 armatuurlaua näidikud vasakult: kütus, jahutusveetemperatuur, õlisurve, tahhomeeter, kiirusmõõdik ja läbisõidunäidik

1971. aastal toimusid VAZ 2101 riiklikud katsetused. Varem, kui tehti Pobeda, Volga ja paljude muude autode riiklikke katsetusi, tehti neid katseautodel. Kuid nüüd tuli katsetusi teha autodega, mis tulid otse konveierilt.

Riikliku komisjoni esimees A. Ostrovski:

"Esimest korda oma elu jooksul olen idiootses seisukorras. Isegi kui komisjon annab eitava hinnangu, tehast mitte keegi ei peata, sinna on ju maetud tohutud summad (ka valuutat). Vaatamata komisjoni esimehe kartustele kulgesid katsetused edukalt. VAZ 2101 oli igakülgselt parem Moskvitš 412 IE-st (osales ka katsetustel, kusjuures eksportvariant), nii et vaielda polnud midagi. Moskvitši (AZLK) tehase esindajad palusid komisjoni et nende autot ei pandaks lõppraportisse, sest see "võrdluspilt" oleks liiga kole olnud. VAZ 2103 katsetustega toimiti samamoodi, autod võeti otse konveierilt. 2. augustil 1973 valiti konveierilt neli autot: punane ja roheline VAZ 2103 ja kaks valget VAZ 2101 võrdluseks. Värvid kokku pannes saame Itaalia lipuvärvid. Katsetuste metoodika ja rangus oli sama nagu VAZ 2101-l ja neist räägin lühidalt. Katsetuste kogupikkus oli 30 000 km, sellest 3000 oli mõeldud autode sissesõiduks. Ainult 1/3 katsetuste kilometraažist toimus asfaltkattega teedel. Juhtus ka ebameeldivusi. Nimelt väljaheitegaasides olevate toksiliste ainete sisaldus mahtus suure varuga tolleaegsetesse NSV Liidu normidesse, kuid ei vastanud Euroopa nõuetele. 1973. aasta IV kvartalis juurutati tootmisse vähem toksilisi aineid tootev karburaator. Uus karburaator sobis nüüd edukalt Euroopa CO nõuetega, samas muudeti ka plokikaant samadest Euroopa nõuetest lähtudes. Korra vedas alt ka pidurivõimendi, aga veale saadi kiirelt jälile. 23. jaanuaril 1974 andis riiklik komisjon välja akti katsetuste eduka lõpetamise puhul, hinnates kõrgelt VAZ 2103 tehnilisi näitajaid.

VAZ 2103 mudelid.VAZ 2103 – mootor 1,5 L VAZ 21032 – mootor 1,5 L parempoolne rool VAZ 21033 – mootor 1,3 L VAZ 21035 – mootor 1,2 L

21. detsembril 1973 valmis tehases miljones auto ja selleks osutus VAZ 2103. VAZ 2103 mudelinimistust jäi välja selline mudel nagu VAZ 21031. Erines ta tava VAZ 2103-st mootori poolest. Mootori kubatuur oli 1600 cc (80 hj). Ja kui vaatame mootoriruumi, siis näeme seal kas kollast või punast klapikambrikaant. Mis oli siis neil autodel erinevuseks? Erinevad olid käigukasti ülekanded. Punase klapikambrikaanega autodel olid käigukasti ülekanded originaalid (nagu VAZ 2101-l), ja kollase klapikarbikaanega autodel olid ülekandearvud järgmised: I:3,242 II:1,989 III:1,289 IV:1,0 R:3,34

Välislingid muuda

  1. ""Lada-1500" ("Zhiguli" VAZ-2103; "Жигули" ВАЗ-2103)". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2021. Vaadatud 31. märtsil 2021.