Vītiņi vald
Vītiņi vald (läti keeles Vītiņu pagasts) on vald Lätis Leedu piiri ääres Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Auce linna ning ja Ukri, Vecauce, Lielauce ja Bēne vallaga ning Salduse piirkonna Vadakste, Jaunauce ja Zvārde vallaga. Leedus piirneb see Akmenė rajooni Naujoji Akmenė maavallaga.
| Vītiņi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Vītiņu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 133,8 km² | |
Elanikke: 751 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,6 in/km² | |
| Keskus: Vītiņi | |
 |
Valla pindala on 133,8 km². 2011. aastal oli seal 962 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 790 inimest. Aastal 2011 elas vallas 671 lätlast, 72 venelast, 43 valgevenelast, 16 ukrainlast, 6 poolakat ja 152 leedulast.[2] Valla keskus on Vītiņi küla. Vallavanema kohuseid täidab Auce linnapea Guntis Šēfers (ühine Vecauce vallaga).[3]
Ajalugu muuda
Varem asusid valla aladel Ķevele (Gut Keveln), Sirmele (Sirmeln), Kokmuiža (Dobelsberg) ja Vītiņi mõisa (Weitenfeld) maad. Aastal 1935 oli Jelgava kreisi kuulunud valla pindala 132 km² ja seal oli 2469 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati Vecauce vallas Ķevele, Vecauce ja Vītiņi külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1958 liideti Auce maaterritooriumi kolhoosi Rītausma maad Vītiņi külanõukoguga. Aastal 1961 liideti külanõukoguga veel Ukri külanõukogu kolhoosi Rītausma maad, ent Priedula kolhoosi maad liideti Vadakste külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Sniķere sovhoosi alad Ukri külanõukoguga. Aastal 1975 liideti Vītiņi külanõukoguga veel osa Auce maaterritooriumi ja Lielauce külanõukogu maadest.[5]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti sealsed alad Auce piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald Dobele piirkonda.
Loodus muuda
Valla suurim jõgi on Vadakste jõgi, teised suuremad jõed on selle lisajõed Avīkne, Līgotne ja Skujaine.
Looduskaitse all on Ķevele park, Ķevele pargi pärnad, Ķevele pargi pöögid, Ķevele allikad, ehk Kuningallikad, Dzirkanti kalmistu elupuud, Lielpēteri pärn, Lielpēteri tamm, Zariņi hõbehaavad, Vana-Auce lossipargi pärnad, Vana-Auce lossipargi tammed, Vana-Auce lossipargi saar, Vana-Auce lossipargi hall lepp, Vītiņi park ja Suur mänd, lisaks veel üks nimetu põlispuu.[6]
Kaitstavad objektid muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Grīnerti muinaskalmed, Incēni ehk Dobe linnamägi ja Metsamäe linnamägi.[7]
Asustus muuda
Vallas on kuus küla. Valla keskus Vītiņi on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 291 elanikku. Teine sama staatusega küla on Ķevele 131 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega mazciems: Bungas 54 elanikuga aastal 2014, Galāti 41 elanikuga aastal 2014, Kokmuiža 24 elanikuga aastal 2014 ja Putras 56 elanikuga aastal 2014.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
-
Metsamäe linnamägi -
Incēni linnamägi
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Dobeles novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Vītiņi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis