Vöölased

Vöölased (Dasypodidae) on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elav imetajate sugukond.

Vöölased
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Vööloomalised Cingulata
Sugukond	Vöölased Dasypodidae Gray, 1821
Tüüpperekond
Rüüvöölane Dasypus Linnaeus, 1758

20 liiki vöölasi elab Ladina-Ameerikas. Kõige tuntum neist on tõenäoliselt üheksavöölane, elab ka Põhja-Ameerikas. Kõige lähedasemad liigid vöölastele on sipelgaõgijad ja laiskloomad, neil on üldiselt väga terav labidakujuline kärss ja väikesed silmad. Vöölaste suurus ja värv on väga erinevad, alates 15 cm lõheroosa värvusega isendist, kuni hiiglaslike 150 cm pikkade tumepruunide isenditeni. Vöölased on ainsad imetajad, kellel on kukalt, pead, selga, saba ja jalgu kaitsvad kilbid. Vöölased on head ujujad, kuid oma raske kilbi tõttu, peavad nad sisse hingama palju õhku, et paisutada kõhtu vee peal püsimiseks. Enamus vöölasi suudab ohtu märgates hüpata 90-120 cm kõrgusele õhku. Üks liik saab tõmmata ennast kerra nagu siil. Vöölastel on väga tugevad küünised, millega ta saab hõlpsasti lõhkuda termiidipesi. Keskmine eluiga: 12-15 aastat, kaal: 85 g kuni 54 kg. Vöölased võivad elada üle 20 aasta. Halva nägemise ja haistmise korvamiseks on vöölastel suurepärane kuulmine, nad kuulevad kuni 20 cm sügavusele maa alla.

Chlamyphorus truncatus

Elupaik ja toitumine

Vöölased elavad soojas kliimas: vihmametsades, rohumaadel ja poolkõrbetes. Nende kehal on väga vähe rasva ja seega on külm nende suur vaenlane. Külmad elutingimused võivad hävitada terve populatsiooni. Paljud liigid kaevavad tunneleid ja magavad ööpäevas kuni 16 tundi. Kuna vöölased magavad enamuse ajast ei ole nad eriti sotsiaalsed loomad. Tavaliselt hommikuti ja õhtuti saadakse kokku, et paarituda. Külmematel aegadel võivad isendid koguneda ühte urgu, et jagada üksteise kehasoojust.

Toiduks püüavad nad mardikaid, vastseid, usse, termiite, rohutirtse, sipelgaid, tõuke ja tigusid. Tiinuse perdioodi pikkus on 2-5 kuud, sünnitus toimub nn sünnitusurus, võib sündida kuni 15 järglast. Uru sügavus võib olla kuni 4,5 m. Üheksavöölastel sünnib igas pesakonnas neli identset samast soost järglast. Seitsmevöölatel on korraga 8-15 indentset järglast. Noored saavad suguküpseks 9-12 kuuselt.

Süstemaatika

• 

  Üheksavöölane
  Sugukond Dasypodidae (vöölased)
  • Alamsugukond Dasypodinae
    • Perekond Dasypus (rüüvöölane)
      • Dasypus novemcinctus (üheksavöölane)
      • Dasypus septemcinctus (seitsevöölane)
      • Dasypus hybridus
      • Dasypus sabanicola
      • Dasypus kappleri (kappleri vöölane)
      • Dasypus pilosus (karusvöölane)
      • Dasypus yepesi
  • Alamsugukond Euphractinae
    • Perekond Calyptophractus
      • Calyptophractus retusus (kilpvöölane)
    • Perekond Chaetophractus (harjasvöölane)
      • Chaetophractus vellerosus (valge-harjasvöölane)
      • Chaetophractus villosus (pruun-harjasvöölane)
      • Chaetophractus nationi
    • Perekond Chlamyphorus
      • Chlamyphorus truncatus (väikevöölane)
    • Perekond Euphractus
      • Euphractus sexcinctus (kuusvöölane)
    • Perekond Zaedyus
      • Zaedyus pichiy (kääbus-kuusvöölane)
  • Alamsugukond Tolypeutinae
    • Perekond Cabassous (paljassaba)
      • Cabassous centralis
      • Cabassous chacoensis
      • Cabassous unicinctus (suur-paljassaba)
      • Cabassous tatouay
    • Perekond Priodontes
      • Priodontes maximus (hiidvöölane)
    • Perekond Tolypeutes (keravöölane)
      • Tolypeutes matacus (tava-keravöölane)
      • Tolypeutes tricinctus (kolmik-keravöölane)