Võrguneutraalsus

Võrguneutraalsus, ka interneti neutraalsus (inglise keeles net neutrality) on põhimõte, mille kohaselt ei tohiks internetiteenuste pakkujad ja riigid kehtestada piiranguid tarbijate ligipääsule internetti. Täpsemalt väldib võrguneutraalsus piiranguid sisule, veebisaitidele, platvormidele, võrku ühendatavale riistvarale ning kommunikatsiooniviisidele.[1][2][3]

2000. aastate algusest saati on võrguneutraalsuse ja sellega seotud reeglite poolehoidjad muretsenud lairibaühenduse pakkujate võime pärast kasutada oma ühendust lõpptarbijaga, blokeerimaks internetirakendusi ja sisu (nt veebilehti, teenuseid ja protokolle) ning takistamaks oma konkurentide tööd. Termin "võrguneutraalsus" tuli laiatarbe kasutusse siiski alles mitu aastat hiljem. Interneti neutraalsust tagavate reeglite võimalikkuse üle on peetud ägedaid vaidlusi, eriti Ameerika Ühendriikides.

Neutraalsuse pooldajad väidavad, et telekomifirmad püüavad kehtestada mitmekihilist teenusemudelit, et kontrollida ühendusi ja seeläbi tõrjuda konkurente, luua kunstlik defitsiit ning kohustada kliente ostma nende muidu konkurentsivõimetuid teenuseid. Paljude arvates on võrguneutraalsus esmatähtis meie praeguste vabaduste säilitamiseks.[4] Vinton Cerf, keda peetakse "interneti isaks" ja internetiprotokolli kaasloojaks, World Wide Webi looja Tim Berners-Lee ja paljud teised on võrguneutraalsuse toeks sõna võtnud.[5][6]

Võrguneutraalsuse vastaste väitel pole lairibaühenduse pakkujatel mingit kavatsust blokeerida veebisisu või halvendada võrguühenduse omadusi.[7] Sellele väitele vaatamata on internetiteenuste pakkuja Comcast tahtlikult aeglustanud P2P-ühendusi.[8] Teised firmad on hakanud kasutama pakettide süvajälgimist, et diskrimineerida P2P- ja FTP-ühendusi ning võrgumänge, kehtestades mobiililaadse maksusüsteemi (kus tariif sõltub kellaajast ja nädalapäevast), telekomi piires vabu "lisaväärtust pakkuvaid" teenuseid ja paketeerimist.[9] Samuti kinnitavad võrguneutraalsuse kriitikud, et mõnd liiki andmediskrimineerimine ei ole probleem, eriti kui seda tehakse teenusekvaliteedi parandamiseks, vaid pigem ülimalt soovitav. Üks internetiprotokolli leiutajatest Bob Kahn on nimetanud võrguneutraalsust "loosungiks" ja teatanud, et on sellele vastu, kuid tunnistanud ka, et ta on võrgu killustamise vastu, kui see hakkab teisi võrguosalisi kõrvale jätma.[10] Võrguneutraalsuse vastased väidavad samuti, et parim abinõu lairibaühenduse pakkujate poolse diskrimineerimise vastu on julgustada nende seas tugevamat konkurentsi, mis on praegu paljudes valdkondades piiratud.[11]

Viited muuda

  1. Berners-Lee, Tim (21. juuni 2006). "Net Neutrality: This is serious". timbl's blog. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2008. Vaadatud 26. detsember 2008.
  2. Wu, Tim. "Network Neutrality FAQ". Vaadatud 26. detsember 2008.
  3. "A Guide to Net Neutrality for Google Users". Google. Vaadatud 7. detsember 2008.
  4. Lawrence Lessig & Robert W. McChesney (8. juuni 2006). "No Tolls on The Internet". Columns. Washington Post.
  5. Davidson, Alan (8. november 2005). "Blogspot.com". Googleblog.blogspot.com. Vaadatud 23.06.2011.
  6. "MIT.edu". Dig.csail.mit.edu. 21. juuni 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.12.2008. Vaadatud 23.06.2011.
  7. Hart, Jonathan D. (2007). Internet Law. BNA Books. Lk 750. ISBN 1-57018-683-9, 9781570186837. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)
  8. Peter Svensson (19. oktoober 2007). "Comcast Blocks some Subscriber Internet Traffic, AP Testing shows". Associated Press. Vaadatud 25. oktoober 2009.
  9. Anderson, Nate (25. juuli 2007). "Deep packet inspection meets 'Net neutrality, CALEA". Ars Technica. Vaadatud 23.06.2011.
  10. Robert Kahn ja Ed Feigenbaum "An Evening with Robert Kahn" (video) 9. jaanuar 2007 Computer History Museum (vaadatud 26.12.2008) osaline üleskirjutus: Hu-Berlin.de
  11. John Podhoretz. "Who Runs the Internet: What Lobbying is Really All About". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2010. Vaadatud 3. jaanuar 2011.