Võistkondlik suusamaraton

Võistkondlik suusamaraton oli Eestis 1960–1987 toimunud spordiala ja mitme suusavõistluse koondnimetus.

Võistkondliku suusamaratoni idee sai alguse 1950. aastate lõpus, tollase ajalehe Noorte Hääl toimetusest.

Esimene maraton toimus 21. veebruaril 1960 marsruudil Tallinn–Keila–Tallinn. Mehed ja meesveteranid võistlesid neljaliikmelistes võistkondades. Teised klassid (naised, naisveteranid, noormehed, neiud) kolmeliikmelistes võistkondades. Meeskond pidi kõik koos lõpetama. Sageli olid võistkonnaliikmed ühendatud omavahel kummipaelaga. Mehed sõitsid kaks distantsi – 20+20 kilomeetrit. Ühe otsa lõppedes oli puhkepaus. Kahe distantsi ajad liideti kokku ja selgus paremusjärjestus. Naised ja teised võistlusklassid sõitsid vaid ühe distantsi – 20 kilomeetrit.

Tallinna–Keila–Tallinna võistkondlik suusamaratonRedigeeri

Tallinna–Keila–Tallinna võistkondlik maraton toimus aastatel 1960–1987 21 korda. Maratoni kutsuti ka Tallinna maratoniks ning võisteldi ajalehe Noorte Hääl auhindadele.

Tamsalu–Neeruti võistkondlik suusamaratonRedigeeri

TamsaluNeeruti võistkondlik maraton toimus aastatel 1971–1987 16 korda ja võisteldi tollase Rakvere rajooni ajalehe Punane Täht auhindadele. Maraton toimus alati naistepäeva paiku ja kutsuti ka naistepäevamaratoniks. 1980. aastal kasvas maratonist välja individuaalne Tamsalu–Neeruti maraton, mis toimub tänapäevalgi. Mõnel aastal jäi maraton kehvade lumeolude tõttu ära. Võistkondliku suusamaratoni tava lõppes 1987. aastaga, kui ajad hakkasid muutuma ja algasid lumevaesed talved.

KirjandusRedigeeri

  • Marek Vahula. Kampsuusatajate Koosolek. Filmikäsikiri. Rakvere, 2013.
  • Kauri Piiskoppel. Tamsalu-Neeruti maraton. Uurimistöö. Tamsalu Gümnaasium. Tamsalu, 2013.