Värtnakeder
Värtnakeder ehk keder on värtna ehk kedervarre külge kinnitatud kettakujuline ese, millega kedratakse lõnga.
Värtnakeder toimib raskusena, mis pingutab keerlema pandud ja rippu lastud kedervarrega valmistatavat lõnga. Valmis lõng keriti ümber kedervarre, millega sai lõnga ka pärast ühtlasema ja paksema lõnga saamiseks korrutada.[1]
Värtnakedrad võivad olla keraamilised, kivist (nt kiltkivist või lubjakivist), klaasist või luust.[2]
Luust värtnakedrad on sageli valmistatud veiste või hobuste reieluupeast.[3] 2005. aastaks oli Eesti noorema rauaaja linnustelt leitud 79 ja kalmetest 6 luust värtnaketra.[4]
Muinasajast keskajani kedrati lõngasid päripäeva Z-säigmega.[5] Vastupäeva keerutades saab S-säigmega lõnga.[1] 18. sajandil tõrjus Eestis värtnad kasutuselt kõrvale vokk.[6]
Viited
muudaKirjandus
muuda- Truuväärt, R.; Kesküla, K. (2013). Muistne käsitöö: õpik-käsiraamat kutsekoolidele. Kuressaare.
- Luik, H. (2005). Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Dissertationes Archaeologiae Universitatis Tartuensis, 1. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Rammo, R. (2015). Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine. Dissertationes Archaeologiae Universitatis Tartuensis, 4. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Tamla, T. (toim.) (2007). Eesti rahvakultuuri leksikon. 3. trükk. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 77.
- Vedru, G. (1999). "Värtnakedrad Eesti arheoloogilises leiumaterjalis". Eesti Arheoloogia Ajakiri, 3 (2), 91–114.