Uudisintervjuu (inglise keeles news interview) on 19. sajandi lõpus Ameerikas välja kujunenud ja praeguseks üks peamisi ning enimlevinuid ajakirjandusliku intervjuu žanre, mille tähtsaim eesmärk on anda auditooriumile uudisväärtuslikku sisu.

Uudisintervjuu

Uudisintervjuud võib pidada kaasaegse ajakirjanduse võimu ja autonoomia sümboliks[1][2]. See erineb kõnedest, loengutest ja muudest monoloogilistest, aga ka argistest kahe inimese vahel toimuvatest vestlustest ja teist tüüpi meediaintervjuudest peamiselt oma eesmärgi, teemapüstituse, interaktsiooni institutsionaliseeritud vormi ja osalejate selge rollimääratluse poolest.[3][4] Uudisintervjuudest rääkides peetakse eelkõige silmas ringhäälingus eetris olevaid raadio- ja/või teleintervjuusid, kuigi kaasajal kohtab uudisintervjuusid sageli ka teistes kanalites.

Uudisintervjuu alatüübid

muuda

Uudisintervjuude puhul saab vastavalt intervjueeritavale eristada nelja alatüüpi [5]:

  1. Ühendusintervjuud (inglise keeles affiliated interview) ehk intervjuud, mille eesmärk on reportaaži tegemine sündmuskohalt või kommentaari andmine mõnele situatsioonile. Enamasti on need intervjuud reporterite, toimetajate või väliskorrespondentidega, kes kommenteerivad mõnd sündmust või olukorda. Ühendusintervjuude puhul on tajutav intervjueerija selge seotus uudist edastava ettevõttega[6].
  2. Kogemusintervjuud (inglise keeles experiential interview) ehk intervjuud nö tavapersoonidega, kes avaldavad mõnel päevakajalisel teemal isiklikku arvamust või on mõne sündmuse esmasteks tunnistajateks, ohvriteks või ellujääjateks. Sageli kasutatakse kogemusintervjuusid õnnetuste, katastroofide jm negatiivsete sündmuste korral, kus pealtnägija ühest küljest kirjeldab reportaaži vormis toimunut, kuid teisalt lisab sellele oma emotsioonid ja tunded, jutustades personaalset lugu[7].
  3. Eksperdiintervjuud (inglise keeles expert interview) on intervjuud eri valdkondade spetsialistidega (näiteks teadlastega), kellel on peamine teadmine ja ekspertiis mingis küsimuses ja konkreetses olukorras on nende kui allikate roll informeerida, selgitada üldsusele tundmatut ja avada olukorra tausta [8][9].
  4. Vastutajaintervjuud (inglise keeles accountability interview). Vastanduvate intervjuude puhul kutsutakse vastaja rolli isik, kes on seotud mõne päevakajalise teemaga ja keda küsitletakse mitte huvist tema isiklike seisukohtade vastu, vaid esindatava institutsiooni tegevuste, seisukohtade, vastutuse ja protsesside mõistmiseks[10][11]. Sageli tuleb sellises intervjuus vastajal mingeid tegevusi või tegemata jätmisi õigustada, vastates keerukatele ja analüüsi eeldavatele küsimustele.

Viited

muuda
  1. Timofeeva, Ekaterina (november 2008). "Historical Shifts and the Role of the Journalistic Interview in Modern Media". Discourse & Society. 19 (6): 847–850. DOI:10.1177/09579265080190061002. ISSN 0957-9265.
  2. Ekström, Mats (detsember 2007). "CONVERSATION ANALYSIS IN JOURNALISM STUDIES". Journalism Studies (inglise). 8 (6): 964–973. DOI:10.1080/14616700701619571. ISSN 1461-670X.
  3. Clayman, Steven E.; Heritage, John (1. detsember 2002). "Questioning Presidents: Journalistic Deference and Adversarialness in the Press Conferences of U.S. Presidents Eisenhower and Reagan". Journal of Communication (inglise). 52 (4): 749–775. DOI:10.1111/j.1460-2466.2002.tb02572.x. ISSN 0021-9916.
  4. Ekström, Mats (detsember 2009). "Announced refusal to answer: a study of norms and accountability in broadcast political interviews". Discourse Studies (inglise). 11 (6): 681–702. DOI:10.1177/1461445609347232. ISSN 1461-4456.
  5. Montgomery, Martin (aprill 2008). "THE DISCOURSE OF THE BROADCAST NEWS INTERVIEW: A typology1". Journalism Studies (inglise). 9 (2): 260–277. DOI:10.1080/14616700701848303. ISSN 1461-670X.
  6. Ekström, Mats; Kroon Lundell, Åsa (aprill 2011). "BEYOND THE BROADCAST INTERVIEW: Specialized forms of interviewing in the making of television news". Journalism Studies (inglise). 12 (2): 172–187. DOI:10.1080/1461670X.2010.493328. ISSN 1461-670X.
  7. Nilsson, Maria (15. märts 2020). "An Ethics of (not) Showing: Citizen Witnessing, Journalism and Visualizations of a Terror Attack". Journalism Practice (inglise). 14 (3): 259–276. DOI:10.1080/17512786.2019.1623708. ISSN 1751-2786.
  8. Albæk, Erik (aprill 2011). "The interaction between experts and journalists in news journalism". Journalism (inglise). 12 (3): 335–348. DOI:10.1177/1464884910392851. ISSN 1464-8849.
  9. Armon, Rony (3. oktoober 2018). "Interactional Alarms: Experts' Framing of Health Risks in Live Broadcast News Interviews". Health Communication (inglise). 33 (10): 1257–1266. DOI:10.1080/10410236.2017.1351267. ISSN 1041-0236.
  10. Chovanec, Jan (märts 2020). ""Those are not my words": Evasion and metalingual accountability in political scandal talk". Journal of Pragmatics (inglise). 158: 66–79. DOI:10.1016/j.pragma.2020.01.003.
  11. Montgomery, Martin (mai 2010). "Rituals of personal experience in television news interviews". Discourse & Communication. 4 (2): 185–211. DOI:10.1177/1750481310364322. ISSN 1750-4813.