Ulf von Euler

Ulf Svante von Euler (7. veebruar 19059. märts 1983) oli Rootsi füsioloog ja farmakoloog. Teda auhinnati tema töö eest neurotransmitterite uurimisel 1970. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinnaga.

Ulf von Euler
Ulf von Euler.jpg
Sündinud 7. veebruar 1905
Stockholm, Rootsi
Surnud 9. märts 1983 (78-aastaselt)
Stockholm, Rootsi
Alma mater Karolinska instituut
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) füsioloogia
farmakoloogia
Töökohad Karolinska instituut
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1970)

1931. aastal ta koos J. H. Gaddumiga sooleekstraktides aktiivset bioloogilise toimeaine ("P-aine"). Edasi avastas Ulf von Euler neli olulist endogeenset toimeainet – prostaglandiini ja vesiglandiini (1935), piperidiini (1942) ja noradrenaliini (1946). Tema edasised uuringud puudutasid põhiliselt noradrenaliini ja selle rolli neurotransmitterina.

EraeluRedigeeri

Ulf von Euler sündis Stockholmis 7. veebruaril 1905. aastal Hans von Euler-Chelpini ja Astrid Cleve teise pojana. Hans von Euler-Chelpin sai 1929. aastal Nobeli keemiaauhinna. Ulfi ema oli Per Teodor Cleve'i tütar, kes oli Uppsalas keemiaprofessor, ning tuuliumi ja holmiumi elementide avastaja. Astrid Cleve sai doktorikraadi botaanikas ning omandas 1955. aastal professori tiitli.

Pärast kooliaastaid Stockholmis ja Karlstadis astus Ulf von Euler 1922. aastal meditsiinitudengina Karolinska Instituuti. 1939.–1971. aastani töötas Ulf von Euler Karolinska instituudis füsioloogia professorina.

Aastatel 1930–1957 oli Ulf von Euler abielus Jane Sodenstiernaga, neil oli neli last: Hans Leo, Johan Christopher, Ursula Katarina ja Marie Jane. 1958. aastal abiellus Ulf von Euler krahvinna Dagmar Cronstedtiga.[1]

ViitedRedigeeri

  1. "Ulf von Euler Biographical". 15.04.2021.. Nobel Media AB 2021. Vaadatud 15.04.2021.