Ava peamenüü
Euroopa Liit

URBACT (inglise keeles Urban Development network programme) on programm, mille eesmärgiks on kaasa aidata majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisele Euroopa linnades, samuti panustada Euroopa Ühenduse linnapoliitika kujundamisse ja tõhustada linnade üle-euroopalist koostööd. URBACT programmi keskne prioriteet on teadmiste vahetamine ja levitamine, mis annab Eesti linnadele võimaluse osa saada Euroopa linnajuhtimise praktikatest, vahetada teadmisi ja kogemusi kriitilises seisus olevate linnapiirkondade probleemide lahendamisel. Projektide käigus omandatud teave talletatakse ja tehakse laiemale üldsusele kättesaadavaks vastavatel kodulehtedel.[1]

URBACT-i kuulub 300 linna, 29 riiki ja 5000 aktiivset osalejat.

URBACT on ühiselt rahastatav Euroopa Liidu (Euroopa Regionaalarengu Fondi) ja liikmesriikide vahel.[2]

AjaluguRedigeeri

Euroopa Liit on võtnud enda ülesandeks edendada tasakaalustatud ja dünaamilist linnaarengut. 2002. aastal sündis URBACT – programm, mis keskendub linnadele ja mille eesmärk on edendada heade tavade/kogemuste vahetamist. URBACT võimaldab linnadel teha koostööd, et leida ja jagada uuenduslikke, jätkusuutlikke ja terviklikke lahendusi olulistele linnades tekkivatele probleemidele.

2003. aastal – esimene URBACT I programm.

Toimus aastatel 2003–2006, 26 URBACT I projekti töötasid üheskoos keskendudes kuuele põhiteemale:

URBACT I programmil oli 274 partnerit (linnad, riigid, piirkondlikud austused, ülikoolid, eraorganisatsioonid, heategevusorganisatsioonid) 29 riigist.

2006. aastal väljastati URBACT I programmi tulemused. Need on kättesaadavad kõigile.

2007. aastal käivitati URBACT II

  1. oktoobril 2007 võttis Euroopa komisjon vastu URBACT II programmi, mis lõppeb 2013. aastal. Igal URBACT II projektil on 6–12 partnerit, kes töötavad koos 2–3 aastat, et välja töötada tõhusaid ja jätkusuutlikke lahendusi olulistematele linna väljakutsetele. [3]

URBACTi projektRedigeeri

URBACTi projekt on:

  • 6–12 linna vaheline
  • Linnad arutavad, jagavad ja töötavad koos 2–3 aastat
  • Linnad on keskendunud ühele kindlale teemale
  • Kohalikud partnerid, kes arendavad kohalikku tegevuskava
  • Partnerid, kes töötavad välja töövahendeid ja soovitusi teistele Euroopa linnadele

Projektide kaks etappiRedigeeri

  1. Arendustegevuse faas- periood, mille jooksul projekteeritakse ja luuakse projekti aspektid, kinnitatakse partnerlussuhted, arendatakse üksikasjalik tööprogramm, luuakse kohalik tugirühm jne.

Selle etapi lõpuks hindab sõltumatu ekspertrühm projekti ja otsustab, kas URBACT jätkab rahastamist ja järgneb tegevuste elluviimise faas. Projekte mis ei suuda pakkuda tõhusaid ja kõrge kvaliteediga tulemusi seisatakse.

  1. Rakendamise etapi ajal toimuvad partnerite vahel õpitoad, seminarid, külastused jne. Töötatakse välja kohalikud tegevuskavad kasutades teiste linnade kasulikke soovitusi.

Faasi lõpus tehakse projekti kohta järeldused ja kirjutatakse soovitusi teiste riikide jaoks.

Oodatavad tulemusedRedigeeri

Iga URBACTi projekt:

  • Jagab kogemusi, et arendada uusi, pragmaatilisi, jätkusuutlike lahendusi, mida saavad kasutada ka teiste linnade praktikud ja poliitikud Euroopas. Nt juhtumiuuringud, lõpuaruanded
  • Võimaldab partneritel kõigist kaasatud linnadest kasu saada, et töötada välja kohalik tegevuskava, mis pakub lahendust reaalsele kohaliku elu küsimusele. See kava on välja töötatud kohaliku tugigrupi abiga, mis hõlmab peamisi kohapealseid huvigruppe.

PartneridRedigeeri

URBACTi projektid koondavad enamjaolt linnasid, kuid ka kohalikke omavalitsusi, ülikoole, teadusasutusi ja muidu riigiasutusi, vähemalt kolme liikmesriigi või partnerriigi vahel. Nende hulka kuuluvad mitmed rakenduskavade korraldusasutused (nt piirkonnad, liidumaad jne), kelle osalus linnade kõrvalt on linnaarengu projektide perspektiivis tihti otsustavaks.

Igal URBACTi projektil on juhtpartner, kes vastutab projekti elluviimise ning selle haldus- ja finantsjuhtimise eest.

EkspertRedigeeri

Iga URBACT-i projekt valib juhtiva eksperdi, kes saadab projekti kogu selle kestuse jooksul. Eksperdid valitakse nende kõrgetasemeliste teadmiste ja reaalsete kogemuste järgi, mis on seotud projekti põhiküsimustega. Nad toetavad projekti nii sisuliselt kui ka pakuvad välja metoodika, ühtlasi aitavad kaasa teemaaruteludele projekti kestmise vältel. [4]

URBACT ja EestiRedigeeri

 
Eesti maakonnad

URBACT programm võimaldab toetust taotleda üle 20 000 elanikuga linnadel, milleks Eestis on Kohtla-Järve, Viljandi, Narva, Pärnu, Tartu ja Tallinn. [1]

URBACT IIRedigeeri

URBACT II programmi peamiseks eesmärgiks on edendada Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra ja Šveitsi linnade koostöö kaudu säästva ja integreeritud linnaarengu poliitikaid ja tegevusi. Programm toob kokku erinevaid kohalikul ja regionaalsel tasandil linnaarenguga tegelevaid osapooli selleks, et vahetada kogemusi ja töötada välja uusi parimaid praktikaid erinevates linnaarenduse valdkondades ning luua eeltingimused nende juurutamiseks. [5]

URBACT II projektide teemad:

  • Innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse arendamine;
  • Sotsiaalse innovatsiooni edendamine;
  • Tööhõive ja tööalase mobiilsuse soodustamine linnades ja linnapiirkondades;
  • Ettevõtlusaktiivsuse ja ettevõtlikkuse edendamine;
  • Keskkonnasäästlik ja energiatõhus linnamajandus ja -arendus (sh säästev transport, hoonestus, kliimamuutuste leevendamine, keskkonnakaitse, “jäänukalade“ taasarendamine jms);
  • Linnaplaneerimise ja tõhusa linnajuhtimise edendamine (sh linn-tagamaa koostoime tugevdamine, linnakeskuste arengu juhtimine jms);
  • Eri sotsiaalsete gruppide aktiivne kaasamine (sh noored, vanurid, immigrandid, kodutud, muud erivajadustega inimesed);
  • Mahajäänud linnaliste asumite taasarendamine ja vaesuse tõrjumine. [5]

ViitedRedigeeri