Ava peamenüü

Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel[1].

Tsentrosoomi avastas 1883. aastal Belgia bioloog Édouard van Beneden. Theodor Boveri kirjeldas tsentrosoomi esimesena täpsemalt ning andis sellele ka nime.

Tsentrosoom on ainult loomarakkudel. Seenerakkudel ja taimerakkudel see puudub.

Tsentrosoom koosneb kahest põiki paiknevast tsentrioolist ning seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad peritsentriolaarse materjali (PTM). PTM sisaldab valke, mis vallandavad mikrotuubulite fiibrite süntees ning võimaldavad mikrotuubulite kinnitumist. Nende valkude hulka kuuluvad γ-tubuliin, peritsentriin ja nineiin. Tsentrosoomi kuuluvad tsentrioolid koosnevad üheksast mikrotuubulite kolmikust, mis moodustavad silindrilise struktuuri.

Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis.

ViitedRedigeeri

  1. Alberts, Bruce; et al. (2008). Molecular Biology of the Cell (trükk: 5th). New York: Garland Science. ISBN 978-0-8153-4105-5.