Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Toivo Orav oli teenistuja poeg ja Ivi Orava abikaasa.[1]

Lõpetas 1950 Pärnu 1. Keskkooli, 1955 Tartu Ülikooli bioloogiaosakonna, bioloogiakandidaat (1963, Eesti TA), väitekiri "Gammakiirguse toime odrale", bioloogiadoktor (1973, Novosibirsk), väitekiri "Радиациoнный мутагенез у ячменя и возможности его модифицирования". Oli 1957–1989 Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi nooremteadur, teadussekretär, vanem- ja peateadur, 1965–1985 geneetika sektori juhataja.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud kiirguste ja tugevatoimeliste keemiliste ainete mõju odra pärilikkusele, avastanud võimaluse tuua kasvustimulaatorite abil esile taimede peitelisi pärilikke muutusi. Koostöös Jõgeva Sordiaretusjaamaga osales odrasordi 'Teele' aretuses. Olnud Eesti Geneetikute ja Selektsionääride Seltsi esimees (1973–1985). Üle 120 teadustrükise, sh 3 monograafiat; 1 autoritunnistus, aimeartikleid.[1]

TeoseidRedigeeri

  • О совместном действии гамма-облучения и этиленимина // Хим. мутагенез и селекция. Тлн, 1971
  • Радиационный мутагенез и модифицирующие его условия (kaasautorid G. Šangin-Berezovski, I. Orav). Тлн, 1972
  • Хлорофильная мутация (kaasautor J. Kalam). Тлн, 1974
  • Исследования по химическому мутагенезу у сельскохозяйственных растений (kaasautorid O. Priilinn, T. Šnaider). Тлн, 1976
  • The possibilities of using chlorophyll mutations for studying the mechanism of action of chemical mutagens (kaasautor I. Orav). // Exp. mutagenesis in plants. Sofia, 1978
  • Проблема пенетрантности гена и его реализация: теоретический и практический аспекты. // АН Эстонской ССР в 1973–1979 годах. Тлн, 1981
  • Биологически активные соединения в генетических процессах (kaasautor G. Šangin-Berezovski). // Современные проблемы теории химического мутагенеза. Тлн, 1987

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.