Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liik, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarve vahenditest.[1]
Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele, mis annab minimaalsed vahendid esmavajaduste katmiseks. Seda rahalist abi saab kohalikust omavalitsusest vajaduspõhiselt taotleda, kui toimetulekuraskustes inimene ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi (pensionid, töövõimetoetus, töötutoetus vm) abil tagada endale ja oma perele piisavalt vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetus on olemuselt ajutine vaesuse leevendamise abinõu, mida rakendatakse siis, kui muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud väheseks.[2]
Kellel on õigus toetusele
muudaToimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Alates 1. juunist 2022. aastal on toimetulekupiiri määr 200 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 160 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik pereliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. [3]
Toetuse taotlemine
muudaToetuse saamiseks tuleb abivajajal esitada avaldus hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle territooriumil tegelikult elatakse. Avaldusele tuleb lisada eluruumi kasutamise õigsust tõendav dokument (omandit tõendav dokument või üürileping), jooksval kuul maksmisele kuuluvad eluasemekulude arved (üüriarve, elekter, gaas jm) ning antud pinnal elavate pereliikmete sissetulekuid tõendavad dokumendid.
Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised eluasemekulud:[1]
- üür;
- korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
- korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
- veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
- soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
- kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
- elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
- majapidamisgaasi maksumus;
- maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind:
- hoonekindlustuse kulu;
- olmejäätmete veotasu:
- eluaseme soetamiseks võetud eluasemelaenu tagasimakse (lisandus alates 01.07.2022).
Iga kohalik omavalitsus kehtestab eluasemekulude piirmäärad, mida arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel.
Toimetuleku toetuse taotlemise, arvestamise, määramise ja maksmise tingimused on ära toodud sotsiaalhoolekande seaduses.
Statistikat
muudaToimetulekutoetust saanud üksikisikute ja leibkondade arv on aastatel 2017-2021 Eestis järjest vähenenud. 2021. aastal sai Eestis toimetulekutoetust 16 508 inimest ehk 1,2% elanikest. Toetust maksti 9806 leibkonnale, toetuse maksmiseks kulus enam kui 16 miljonit eurot.[4] 2022. aastal olukord muutus, aasta esimese üheksa kuuga on toimetulekutoetust välja makstud 27 miljoni euro eest, toetust on makstud ligi 21 000 perekonnale.[5]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Toimetulekutoetus". Sotsiaalministeerium. Vaadatud 19.11.2022.
- ↑ "Toimetulekutoetus". Sotsiaalkindlustusamet.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.11.2022. Vaadatud 19.11.2022.
- ↑ "Toimetulekupiir ja toimetulekutoetus". Eesti.ee. Vaadatud 19.11.2022.
- ↑ "Toimetulekutoetuse maksmine 2017.-2021. aastal". Sotsiaaltöö ajakiri, TAI. 11.04.2022. Vaadatud 20.11.2022.
- ↑ "Toimetulekutoetusi on sel aastal välja makstud 27 miljoni euro eest". Sotsiaalministeerium. 24.10.2022. Vaadatud 20.11.2022.
Välislingid
muuda- Sotsiaalhoolekande seadus Elektrooniline Riigi Teataja