Tegelikkusteadus

Tegelikkusteadus ehk teadus tegelikkusest (saksa keeles Wirklichkeitswissenschaft, Wissenschaft von der Wirklichkeit, Wissenschaft vom Wirklichen) on teadus, mis ei võta oma uurimisainet teoreetilise vaatluse muutumatu objektina, vaid muutuva tegelikkusena, milles ta ise osaleb.

Mõiste ajalugu

Georg Simmel (1892: 43) ütleb, et ajalooteadus ei ole mitte seadusteadus, vaid tegelikkusteadus. Rickert (1902: 255, 263) kasutab seda sõna umbes samas tähenduses. Georg Simmel (1905: 96) nimetab ajalooteadust endiselt teaduseks tegelikkusest, ent lisab, et tunnetatava olemissisu määravad tunnetatava suhtes täiesti ükskõiksed seadused.

Ernst Troeltsch (1897: 187) iseloomustas uusajale omast teadusemõistet väljendiga "teadus tegelikkusest".

Max Weber (1904) ütleb: "Sotsiaalteadus, mida meie tahame teha, on tegelikkusteadus."

Laiemalt tuntuks sai tegelikkusteaduse mõiste Hans Freyeri (1930) käsituses. Freyer vastandab logoseteadust ja tegelikkusteadust, võttes eeskujuks Wilhelm Dilthey (1883) vastanduse vaimuteaduste ning ühiskonna välist organisatsiooni uurivate teaduste vahel. Sotsioloogia peab Freyeri järgi olema tegelikkusteadus. Logoseteadus uurib tähendust, kuju võtnud vaimu, näiteks kunstiteostes; sotsioloogia kui tegelikkusteadus uurib elu, eksistentsiaalset tegelikkust. Logoseteadus uurib valmis objekte, sotsioloogia kui tegelikkusteadus tulevikku suunatud protsesse. Logoseteadus võtab teooria ning taasläbielava mõistmise hoiaku, tegelikkusteadus aga on ise eksistentsiaalse tähendusega protsessi osa. Erinevalt ajalooteadusest uurib sotsioloogia püsivaid struktuure.

Kirjandus

• Wilhelm Dilthey, 1883
• Georg Simmel. Probleme der Geschichtsphilosophie. Eine erkenntnistheoretische Studie, Leipzig 1892.
• Ernst Troeltsch. Voraussetzungslose Wissenschaft, 1897.
• Max Weber. Die 'Objektivität sozialwissenschaftlicher und sozialpolitischen Erkenntnis, 1904. Taastrükid: J. Winckelmann (toim). Max Weber. Kritische Studien auf dem Gebiet der kulturwissenschaftlicher Logik, 1926; 7. trükk, Tübingen 1988, lk 146–214.
• Georg Simmel. Probleme der Geschichtsphilosophie. Eine erkenntnistheoretische Studie, 2. täiesti muudetud trükk, Leipzig 1905.
• Heinrich Rickert. Die Grenzen der naturwissenschaftlichem Begriffsbildung, 1902.
• Hans Freyer. Soziologie als Wirklichkeitswissenschaft, Leipzig, Berlin 1930. Uustrükk: Stuttgart 1964.
• T. Rendtorff. Wirklichkeitswissenschaft im Streit. Über die Bedeutung der Sozialwissenschaften für die Theologie. – H. W. Schütte, F. Wintzer (toim). Festschrift für Wolfgang Trillhaas zum 70. Geburtstag, Göttingen 1974, lk 105–122.
• Michael Bock. Kriminologie als Wirklichkeitswissenschaft, Berlin 1984.
• Georg Pfleiderer. Theologie als Wirklichkeitswissenschaft, Tübingen 1992.
• Ulrich Sieg. Psychologie als "Wirklichkeitswissenschaft". Erich Jaenschs Auseinandersetzung mit der "Marburger Schule". – Winfried Speitkamp (toim). Staat, Gesellschaft, Wissenschaft. Beiträge zur modernen hessischen Geschichte, Marburg 1994 (= Veröffentlichungen der Historischen Kommission für Hessen, 55), lk 313–342.
• Volker Kruse. "Geschichts- und Sozialphilosophie" oder "Wirklichkeitswissenschaft"? die deutsche historische Soziologie und die logischen Kategorien René Königs und Max Webers Frankfurt am Main 1999.
• Hans-Jörg Sigwart. Wirklichkeitswissenschaft und Ordnungswissenschaft Eric Voegelins Auseinandersetzung mit Max Weber. – Zeitschrift für Politik, 2007.