Teatrisündmus

Teatrisündmuseks saab nimetada igat etendust, millel on vaataja/publik, olenemata, kas etendus toimub laval, tänaval või muus paigas, on sisult ajalooline või kaasaegne.

Teatrisündmuse puhul peetakse silmas seda, et keegi teeb midagi sedavõrd väljapaistvalt, nii et see eristub igapäevaelust. Erinevus on kahetine: ühelt poolt teeb keegi midagi teistsugusel moel kui argielus ning teisalt on seal juures keegi, kes näeb ja tunnistab seda erinevust. Publiku olemasolu on teatrisündmuse tuumaks, kuid sündmuse olemuse määrab tema koht teatri- ja kultuuriilmas ning ühiskondlikus elus laiemalt. Samuti eksisteerivad etendused sündmustena kindla aja jooksul ja kindlas kohas.

Aspektid ja tasandid

Aspektid ja tasandid, mis on olemas iga kord, kui teatrisündmus aset leiab:

• mängimiskultuur,
• kultuurikontekstid,
• kontekstuaalne teatraalsus,
• teatrimäng.

Mängimiskultuur tähistab teatritegevust inimese spetsiifilise väljendusvormina, mis erineb teistest kultuurilistest ja sotsiaalsetest tegevustest. Mängimiskultuur toimub siin ja praegu ning on organiseeritud nii, et seda tuleb kogeda samal ajal, kui seda luuakse.

Kultuurikontekstid on seotud kultuurimaailma ning poliitilise ja ühiskondliku eluga, mille osaks iga teatrisündmus on.

Kontekstuaalne teatraalsus rõhutab tõsiasja, et teatraalsuse mõiste sõltub tugevalt asjaoludest, situatsioonist ja pingeväljast, milles teatrisündmus aset leiab.

Teatrimängu võib mõista segmendina, mis kirjeldab etendaja ja vaataja tegelikku kommunikatsiooni sündmuse ajal. Mängimine – laste ja täiskasvanute tegevusena, aga ka teoreetilise ja filosoofilise fenomenina – on teatrisündmuse kõige tähtsam osa.

Peter Eversmanni järgi

Hollandlane Peter Eversmann (sünd. 1955), kes on kunstiajaloolane ja teatripedagoog, tegeleb teatrisündmuse sõnastamisega ja uurimisega, keskendudes selle emotsionaalsemale ja sotsiaalsemale kogemisele.

Eversmanni järgi koosneb teatrisündmuse kogemine järgmistest osadest.

• Spontaansest rektsioonist ja esmamuljest: vahetu füüsiline reaktsioon, teatrielementide sidususe taju.
• Tunnetuslikust ja intellektuaalsest aspektist: lavastuse mõttest aru saamine, intellektuaalne stimulatsioon, olukordade ja karakteriga samastumine (ühinevad üldised ja teatrispetsiifilised teadmised ning isiklikud kogemused).
• Emotsionaalsest aspektist: emotsionaalne kaasaelamine väljamõeldisele, emotsioonid, mis on seotud üldiselt teatrisse minemisega, füüsiliste reaktsioonidega kaasnevad emotsioonid.
• Kommunikatiivsest aspektist: suhtlus etendaja ja vaataja vahel, publiku ja muude aspektide omavaheline suhtlus (lavastaja, näidend, ruum), üldine kogukonnatunne ja kuulumine publikusse.

Veel teatrisündmuse käsitlusi

Anneli Saro kirjutab oma raamatus "101 Eesti teatrisündmust": "Teatrisündmus võib olla ükskõik milline teatriga seotud aspekt, mis tõuseb esile omasuguste seast või äratab laiemat tähelepanu."

Teatrisündmusena käsitletakse erinevat tüüpi nähtusi: lavastusi, rolle, teatritegelaste mõjuvälja, institutsioone, teatriskandaale, kirjutisi, fotosid, vaatajaid ja teatrist kirjutajaid.

Kuna teater pakub huvi mitte ainult kunstilise, vaid ka sotsiaalse nähtusena, siis on publik selle lahutamatu osa. See on hetk, kui kunst ja ühiskond teineteisega tõsiselt rääkima hakkavad.

Osutades ühes oma 1969. aasta artiklis vanakreeka, keskaegse ja Shakespeare'i aja teatrile, ütleb Mati Unt teatrisündmuse kohta, et siis ei pidanud kunst ei "ärritama" ega "rahustama". Kunst oli tollal inimeste igapäevase elu orgaaniline osa, kunst kuulus inimese ellu, kunsti ei tarvitsetud inimesele peale suruda. Ateena teatris oli näiteks 30 000 istekohta. Saadud elamus oli terviklik ega vajanud üldiselt osadeks lahtivõtmist ja analüüsimist. Rituaalides osalejad võtsid teatrist osa, nad elasid seda läbi. Hiljem on teater igapäevaelust juba oma sisu poolest tihtipeale niivõrd kauge, et inimene ei võta seda kui midagi omast.

Kirjandus

• Eversmann, P. 2004. The experience of the theatrical event. Rmt: Theatrical events: Borders, Dynamics, Frames. Toim: Cremona, A. Amsterdam: Rodopi.
• Sauter, W. 2004. Introducing the Theatrical Event. Rmt: Theatrical Events: Borders, Dynamics, Frames. Toim: Cremona, A. Amsterdam: Rodopi.
• Sauter, W. 2004. Teatrisündmus - mis see on? Rmt: Valitud artikleid teatriuurimisest. Koostaja: Epner, L. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
• Sauter, W. 2002. Who reacts when, how and upon what: From audience surveys to the theatrical event. Contemporary Theatre Review, No 12(3), p. 115–129.
• Saro, A. 2017. 101 Eesti teatrisündmust. Tallinn: Varrak.
• Unt, M. 1969. Šokiteatrist. Rmt: Theatrum mundi. Koostaja: Epner, L. Tartu: Ilmamaa