Teadusfotograafia

fotograafia alaliik

Teadusfotograafia on fotograafia alaliik, millel on kaks suundumust: teadusuuringute teostamisel vajalik pildistamine (on valdkondi, kus fotograafiline kujutis on uurimismetoodika osa[1]) ning teaduse tegemise populariseerimisele ja jäädvustamisele pühendunud pildistamine.

EMImBF4 ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all. Optilise mikroskoobi pilt mõõtudega 800x600 mikromeetrit. Tavo Romannile "Eesti teadusfotograaf 2015" tiitli toonud foto.
Parasitoidi Paracodrus apterogynus nukud naksuri vastse tühjaks söödud kestas. Parasiteeritud traatuss leiti 27. augustil 2021 välitööde käigus Lõuna-Eestist. Foto autor Enno Merivee pälvis selle ülesvõttega esikoha mikroskoobipiltide kategoorias Teadusfoto 2023 võistlusel.

Seda ala viljelevaid fotograafe kutsutakse teadusfotograafideks. Nende loomingut nimetatakse teadusfotodeks.

Maailma suurimate teadusfotovõistluste sekka kuuluvad näiteks Nikon Small World ja Wiki Science Competition.

Teadusfotograafe

muuda

Eestis on teadusfotograafiat viljelenud teiste seas Maxim Bilovitskiy, Ivar Jüssi, Jaak Kikas, Martin Mark, Maido Merisalu, Timo Palo, Heiti Paves, Tavo Romann, Siim Sepp, Urmas Tartes ja Rando Tuvikene.

Seoses Eesti teadusfoto konkursiga on välja antud aasta teadusfotograafi tiitlit. Seni on selle pälvinud Ivar Jüssi (2006), Heiti Paves (2007 ja 2013), Timo Palo (2011), Toomas Jagomäe (2012), Tavo Romann (2015 ja 2019), Kertu Liis Krigul (2017), Peeter Paaver (2021) ning Enno Merivee (2023).

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda