Tauragnai on alev Leedus Utena rajoonis, Tauragnai valla halduskeskus. Alev asub Tauragnase ja Labė järvede vahel.

Tauragnai
leedu Tauragnai
poola Tauroginy
Elanikke: 473 (2011)[1]
Koordinaadid: 55° 27′ N, 25° 49′ E
Tauragnai (Leedu)
Tauragnai

Tauragnais on põhikool, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum ja kaks lohukivi. Alevist idas asuvad Tauragnai ja Taurapilise linnamäed jäävad Aukštaitija rahvusparki.

Elanikkond

muuda
  • 263 (1859)
  • 263 (1885)
  • 1 070 (1897)
  • 1 210 (1901)
  • 1 096 (1902)
  • 999 (1923)
  • 775 (1959)
  • 641 (1970)
  • 798 (1979)
  • 837 (1982)
  • 810 (1987)
  • 803 (1989)
  • 602 (2001)
  • 473 (2011)

Alevile on nime andnud Tauragnai järv. Järve nimi tuleneb omakorda sõnadest tauras, mis tähendab tarvast, ja ragas, mis tähendab sarve. [2]

 
Tulpkabel vana kiriku asukohas

Ajalugu

muuda

Alevi juures asub Tauragnai linnamägi. Selle kõrgus on 12 m, pindala 16×10 meetrit. Linnusena oli kasutusel pikliku künka keskmine osa. Linnamägi oli kasutusel esimese aastatuhande algusest teise aastatuhande alguseni, sellest edelas asub 0,5 ha suurune asulakoht. Linnamäest kirdes asuvad Tauragnai muinaskalmed. Aastal 1970 tehti seal arheoloogilised uuringud.[3]

Legendide kohaselt olevat Tauragnai asutanud vürst Rigimantas. Kirjalikes allikates on Tauragnaid esmamainitud aastal 1373. Toona oli tegemist Taurapilise linnamäega, kus asus Tauragnai linnus. Liivi ordu väed põletasid selle aastal 1433 maha. Thovraxe nimelist paika on küll mainitud Mindaugase poole üle läinud seelide valduste nimekirjas, kuid selle näol oli tõenäolisemalt tegemist Anykščiai rajoonis asuva Lašiniai linnamäega.[4]

Aastal 1387 andis Jogaila Tauragnai linnuse ja ümbritsevad maad Vilniuse piiskoppide käsutusse. Esimesed teated Tauragnais asuvast kirikust pärinevad aastast 1498. Alev ja selle ümbruskond jäid piiskoppide valdusse aastani 1797.

XV sajandil tekkis Tauragnai asukohta alev. Aastal 1792 pärinevad esimesed teated sealsest mõisast, mille ehitisteks olid pruulikoda, viinaköök ja neli kõrtsi.

XIX sajandi keskpaigas oli Tauragnai mõisa omanikuks jaanuariülestõusus osalenud Puslovskis. Mihhail Muravjovi eestvedamisel küüditati suurem osa ülestõusuga seotud inimestest Siberisse, nende asemele asustati aga venelasi. Tsaariajal oli Tauragnai venekeelne nimekuju Таврогины.[5] Aastal 1874 valmis uus katoliku kirik. Aastal 1893 alev põles. Aastail 1919–1920 oli Tauragnai mõnda aega Poola vägede käes. Aastal 1944 põles alev taas, tules hävis ka kirik.

Sõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad, kokku varjas end metsades ligi 120 inimest. Aastal 1959 rajati alevisse kultuuimaja, mille ruumidesse aastal 1971 rajati Teofilis Tilvytise muuseum, mis aga sajandi lõpus kujunes koduloomuuseumiks. Kihelkonna rahvas kogunes jumalateenistusteks kas pastoraadi majja või kalmistul asuvasse kabelisse, kuni aastal 1969 valmis uus kirikuhoone.[6]

Viited

muuda
  1. 2011 m. surašymas
  2. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 342 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.
  3. Lietuvos TSR archeologijos atlasas, II Piliakalniai, Vilnius, Mintis, 1975 m. kd. 2 lk. 167 (Nr. 749)
  4. Anykščių krašto vietovių žinynas
  5. Таврогины. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 32 (63) : Судоходные сборы — Таицы. С.-Петербургъ, 1901., 467 lk.
  6. "Tauragnų seniūnija". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2022. Vaadatud 26. aprillil 2020.

Välislingid

muuda