Tartu seiklused

1943. aasta film, lavastanud Harold S. Bucquet

"Tartu seiklused" (Suurbritannias "The Adventures of Tartu" või "Tartu", USA-s "Sabotage Agent" ("Sabotaažiagent")) oli 1943. aastal esilinastunud Suurbritannia spioonifilm Teise maailmasõja teemal, kus peaosa mängis Robert Donat.[1] See oli oma aja kohta tüüpiline patriootiline film, kus sakslasi kujutati kergesti korrumpeeritavatena tänu nende ihale võrgutada naisi ja saavutada isiklikke hüvesid.[2]

Film oli ingliskeelne. Selle režissöör oli Harold S. Bucquet ja produtsent Irving Asher, film valmis Metro-Goldwyn-Mayeri stuudios ning seda levitas sama kompanii. Stsenaristid olid John C. Higgins (süžee), John Lee Mahin, Howard Emmet Rogers ja Miles Malleson (ei olnud tiitrites). Peaosades mängisid Robert Donat, Valerie Hobson, Walter Rilla ja Glynis Johns. Esilinastus toimus 1943. aasta oktoobris, filmi pikkus oli Suurbritannias 111 minutit ja USA-s 103 minutit.

SüžeeRedigeeri

Briti kapten Terence Stevenson (Robert Donat) saab ülesande, mis on veelgi ohtlikum kui tema igapäevane töö lõhkemata pommide demineerijana. Kuna ta valdab täiuslikult rumeenia ja saksa keelt ning on õppinud keemiainseneriks, visatakse ta langevarjurina Rumeeniasse, kus ta varjab end fašistliku Raudkaardi kapteni Jan Tartu nime all. Ta liigub Tšehhoslovakkiasse, et varastada natside uue mürkgaasi valem ja saboteerida tehast, kus gaasi toodetakse.

Tartu kontaktisik arreteeritakse aga enne, kui spioon saab töö tehases. Selle asemel määratakse Tartu eestööliseks lõhkeainetehases. Temaga samas majas elavad majaperenaine Anna Palacek (Phyllis Morris), tolle tütar Paula (Glynis Johns), kes töötab tehases, sakslasest inspektor Otto Vogel (Walter Rilla) ning armas Maruschka Lanova (Valerie Hobson), kes sõbruneb Saksa okupantidega, eriti inspektori ja kohaliku komandandiga.

Tartu pälvib Paula usalduse, andes talle alibi, kui Paula on lasknud maha Saksa ohvitseri. Ta palub Paulalt abi, et saada ühendust tšehhi põrandaalustega ning saab enda üllatuseks teada, et Maruschka on üks neist. Maruschka võtab ühendust doktor Novotnyga (Martin Miller), kes on kohalike vastupanuvõitlejate juht. Ehkki Maruschka usaldab Tartut, on Novotny ettevaatlikum.

Kui Paulat märgatakse katsel saboteerida tehase tööd, sosistab ta Tartule, et too Paulast lahti ütleks, nii et Tartut ei kahtlustataks. Paula lastakse peagi maha. Selle juhtumi ja Tartu kontaktisiku surma tõttu kahtlustavad põrandaalused, et ta on natside agent. Maruschka tahab ässitada üht temast sisse võetud natsiohvitseri Tartut tapma. Õnneks viiakse Tartu ilma nende abita üle tööle gaasitehasesse.

Ta asub tööle doktor Willendorfi (Percy Walsh) heaks, kes juhib kogu tootmist. Oma jahmatuseks saab Tartu teada, et esimene gaasikoorem saadetakse teele juba järgmisel ööl. Meeleheitel Tartu teeskleb baaris purjusolekut ja teatab, et teab tšehhi vastupanuvõitlejate nimesid, kes peagi arreteeritakse, seejärel tuigerdab hämarale tänavale. Nagu ta lootiski, röövivad ta põrandaalused. Suure vaevaga veenab Tartu neid lõpuks, et nad on samal poolel. Ta valmistab väikesed pommid, mis õigesse kohta asetatuna purustaksid tehase.

Järgmisel päeval läheb Tartu tööle. Ehkki ta paljastatakse varsti, õnnestub tal sokutada pommid õigetesse kohtadesse ning põgeneda hoolikalt valvatud tehasest, mis lendab kohe tema lahkumise järel õhku. Seejärel varastavad Tartu, Maruschka ja üks piloot Saksa pommitaja ning lendavad minema.

NäitlejadRedigeeri

Filmi tiitrites on põhirollid ja näitlejad esitatud järgmiselt:[3]

  • Robert Donat – kapten Terence Stevenson
  • Valerie Hobson – Maruschka Lanova
  • Walter Rilla – inspektor Otto Vogel
  • Glynis Johns – Paula Palacek
  • Phyllis Morris – Anna Palacek
  • Martin Miller – Dr. Novotny
  • Anthony Eustrel – German Officer
  • Percy Walsh – Dr. Willendorf
  • David Ward – Bronte
  • Mabel Terry-Lewis (filmis "Mabel Terry Lewis") – Mrs. Stevenson
  • Frederic Richter – General Weymouth
  • John Penrose – leitnant gaasitehases
  • Hubert Leslie – Peter Valek
  • Miki Iveria – naistööline Škodas
  • Lawrence O'Madden – kolonel Perry
  • Josephine Wilson – õde
  • Maurice Rhodes – haige poiss

ValmimineRedigeeri

"Tartu seiklused" kandis alguses tööpealkirja "Sabotage Agent" ("Sabotaažiagent"), kuid kasutati ka pealkirja "Tartu". Film linastus Inglismaal 1943. aasta lõpus nime all, 8 minutit pikemana (111 minutit) kui USA-s (103 minutit). Vahe tuleneb lühikestest lisastseenidest, mis on peamiselt filmi lõpus, ning alternatiivsetest ja pikematest lõikudest kogu filmis. Mõlemas versioonis näidatakse tehase plahvatuse ajal erinevat välispilti. Võtted toimusid peamiselt 1942. aasta juulis ja augustis MGMi Londoni stuudiotes; see oli firma esimene film Suurbritannias pärast kaheaastast pausi.

Filmi režissöör oli ameeriklane, kuid kõigis osades olid britid ning peaosas Donat, kelle viimane film "The Young Mr Pitt" oli propagandafilm, nii nagu ka "Tartu seiklused".[4][5] Haruldane on, et filmid kasutati sõjasaagiks saadud pommitajat Junkers Ju 88, mis kandis Luftwaffe sümboolikat. Autentsuse saavutamiseks kasutati ka arhiivikaadreid Londoni pommitamisest ja hävitajast Messerschmitt Bf 110. (Üks Junkers Ju 88 A-4 maandus eksikombel Bristolis Kuninglike Õhujõudude Lulsgate Bottomi õhuväebaasis pärast pommitusretke Birkenheadile 23.–24. juulil 1941.[6] Mõlemat filmis näidatud lennukit kasutas eskadrill nr 1426 hüüdnimega RAFwaffe.[7])

IseloomustusRedigeeri

"Tartu seiklustes" kujutatakse natsiohvitsere ülimalt vastumeelsete ja pinnapealsetena. Nad tunnistavad, et kasutavad Hitleri sõda vaid kattevarjuna oma egoistlikele püüdlustele. Tartu tüssab tehasedirektorit kergesti, rõhudes tolle soovile alluvate ees tark välja näha. Ta pääseb valvepunktist läbi, vihjates lubadusele valveülemale tüdruk. Üks naine algatab vandenõu Tartu vastu, kasutades ära natsiohvitseri soovi temaga suhet arendada ning saada aukõrgendust.[8][9]

KriitikaRedigeeri

The New York Timesi arvustuses nimetati "Tartu seiklusi" filmiks, mis "sageli ja häbenematult paneb proovile publiku kergeusklikkuse". "Stsenaariumis on nii palju auke, et seda saaks kasutada sõelana." Siiski tunnistas kriitik, et "vaatamata liialdustele on filmis siiski omajagu põnevust..." ja "see pakub meelelahutust ... suuresti tänu energiale, mille hr Donat filmi toob."[10] Variety arvustas filmi 4. augustil 1943.[5] Hilisemad arvustused pidasid kergekaalulises teoses nauditavaks vähemasti Donati osatäitmist, mis filmi elustas.[11]

ViitedRedigeeri

  1. Aldgate ja Richards 1994, lk 14
  2. Evans 2000, lk 7
  3. "Credits: The Adventures of Tartu (1943)." Turner Classic Movies. (vaadatud 10. aprillil 2012)
  4. Barr 1986, lk 165.
  5. 5,0 5,1 "Notes: The Adventures of Tartu." Turner Classic Movies (vaadatud 10. aprillil 2012)
  6. "CH 15606 (photograph reference)." Imperial War Museum (vaadatud 30. juunil 2012)
  7. Weal 2000, lk 70
  8. "Adventures of Tartu (1943) aka Tartu (1943) aka Sabotage Agent (1943)." Classic Film Guide, 2010 (vaadatud 10. aprillil 2012)
  9. Murray, Stephen O. "WWII derring-do behind enemy lines with the dapper Robert Donat." Epinions, 23. aprill 2009 (vaadatud 10. aprillil 2012)
  10. T.S. "The Adventures of Tartu (1943), At Loew's State." The New York Times, 24. september 1943 (vaadatud 18. novembril 2008)
  11. Schwartz, Dennis. "Robert Donat's lively performance saves this ordinary spy caper from its conventional story line." Ozus' World Movie Reviews, 6. jaanuar 2006 (vaadatud 10. aprillil 2012)

KirjandusRedigeeri

  • Anthony Aldgate, Jeffrey Richards "Britain Can Take it: British Cinema in the Second World War" Edinburgh: Edinburgh University Press, 2nd Edition, 1994. ISBN 0-7486-0508-8
  • Charles Barr (toim) "All Our Yesterdays: 90 Years of British Cinema" London: British Film Institute, 1986. ISBN 0-85170-179-5
  • Alun Evans "Brassey's Guide to War Films" Dulles, Virginia: Potomac Books, 2000. ISBN 1-57488-263-5
  • John Weal "Ju 88 Kampfgeschwader on the Western Front" Botley, Oxfordshire, UK: Osprey Publishing, 2000. ISBN 1-84176-020-X

VälislingidRedigeeri