Tartu pudretivabrik
Tartu pudretivabrik oli Tartus fekaalidest põlluväetist (pudretti) tegev vabrik. Vabriku asutas 1887 arvatavasti Jaama mõisa valitseja Johann Hansu poeg Gustav Post[küsitav][1]. Aastast 1919 kuulus vabrik Tartu linnale[2].
Vabrik sai toorme linna lahtistest käimlatest. Vabriku tegevus hakkas vähenema enne II maailmasõda, sest Tartus hakati rajama kanalisatsioonivõrku ja suurenes vesikäimlate arv[2]. Vabrik tegutses ka 1950. aastatel[2]. Vabrik on hävinud, ent säilinud on selle töölistemaja Jaama tänava ja Sõpruse puiestee ristmiku lähedal[2][3].
Viited muuda
- ↑ Leppik, Lea 2013. Jaama pudrett ehk Miks Tartu sai veevärgi nii hilja. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 41. Lk 197
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/262f78401214fda8422569ad0022ac3b?OpenDocument (vaadatud 09.10.2015)
- ↑ Jüri Saar, Lusikatööstus, fekaalivabrik ja saatusekaaslased paljastuvad vanade vabrikute lugudes, tartu.postimees.ee, 5. veebruar 2008
Kirjandus muuda
- Leppik, Lea 2013. Jaama pudrett ehk Miks Tartu sai veevärgi nii hilja. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 41: 181–203.