Dao
See artikkel räägib filosoofia mõistest; programmeerimiskeele kohta vaata artiklit Dao (programmeerimiskeel) |
Dao (hiina keeles 道 (pinyin 'is dào, Wade'i-Gilesi transkriptsioonis tao), jaapani keeles 道 (dō), korea keeles 도 (do); 'tee', 'kulg', 'kulgemine') on hiina kultuuri ja selle mõjupiirkonna kultuurides levinud filosoofiline üldmõiste.
Kirjamärgina ja morfeemina kuulub dao taoismi (daojia; daojiao) ja neokonfutsianismi (daoxue) nimetustesse. "Mozis" on dao-õpetuseks (daojiao) ja "Zhuangzis" dao-kunstiks (tehnikaks; daoshu) kutsutud varajast konfutsionismi. Erinevates koolkondades ja erinevate määratluste ja piiritluste tõttu on Han Yu (768–824) nimetanud seda da'ks ('tühi koht, positsioon'), millel ei ole täpselt kinnistatud tähendust.
Filosoofilises tähenduses ('tõeline tee', 'kõrgeim printsiip', 'täius') on seda mõtestatud nii idas kui ka läänes väga erinevalt. Dao ekvivalendiks on peetud kreeka logos't ja india braahman'i. Mitmesuguseid tähendusi on selles nähtud näiteks:
- kosmoloogiliselt – kogu universumi algus,
- ontoloogiliselt – kõik olemasolev,
- teoloogiliselt – kõikjalviibiv jumal,
- füüsikaliselt – ühendväli[1],
- psühholoogiliselt – puhas teadvus,
- eetiliselt – õige käitumine,
- pragmaatiliselt – tulemuslikkus jne.
Vaimset pühendumist nõudvate kunstide ja oskuste terminoloogias on dao (道) kasutusel järelliitena (Jaapani teetseremoonia sadō (茶道), lilleseadekunst kadō (華道), võitluskunstid aikidō (合気道), judo (柔道), kendō (剣道), taekwondo (태권도, 跆拳道) jne).
Kirjamärgi tähendusest
muudaKirjamärgi otsesteks tähendusteks on nimisõnana 'tee', 'viis, vahend, meetod', 'tehnika, kunst' ja harvemini 'mõte, õpetus, põhitõde'. Tegusõnana 'rääkima, jutustama' ja ka meeles toimuv ('teadma, tajuma, tundma, mõtlema'). Tähendused 'kulg' ja 'kulgemine' puuduvad. 'Kulgemisega' seostub vaid kaheksas kõrvaltähendus tegusõnana: 'voolama mingis sängis (või kursil)'. [2]
Piktograafiliselt kujutab kirjamärk (kiirelt) liikuvat pead, mida võib mõista ka peamise või peamises liikumisena. Tavakeeles võib see märk tähendada lihtsalt teed või rada. Osas Hiinast esineb märk ka tänavanimetustes. Varaseimas glüüfis ja 道 praeguses asendajas 衜 on liikuma (käima) asemel peast kahel pool märgid, mis koos tähendavad sammumist 行 (ühel pool märk samm vasaku jalaga 彳 ja teisel pool märk samm parema jalaga 亍). Hieroglüüf samm 行 on ka nn hiinaliku viie elemendi 五 行, otsetõlkes viie sammu, väljendis. Viis sammu ühendavad kuut seisu. "Yi Jingi" kuusjoonte positsioone on kuus. Positsiooni märgi 位 otsetõlge on 'seis'. Pea hieroglüüf 首 koosneb nina piktograafist 自, mis tähendab 'iset' (n-ö vahetut subjekti; rääkides endast, osutati ninale), mille kohal on 'rohu' (rohttaim, lehtpuu) märk 䒑. Tegemist on justkui pea ja juustega. 'Ise' märk koosneb omakorda 'silma' piktograafist 目, mille kohal on 'punkt'.
- Taoismis: Dao, tõeliselt olemuslik tee (kõikehõlmav algus; üleüldine maailma liikumise ja muutlikkuse seadus; kõrgeim absoluut, kõikide nähtuste (ilmingute) läte millest kõik lähtub ja millesse naaseb).
- Konfutsianismis: kõrgeim (tõene) tee; tõene ja selle peegeldus inimeses; kõrge printsipiaalsus, täiuslik käitumine (vastavalt täiusliku inimese loomusele); kõrged eetilised normid, kõrge moraal (mida inimene peab järgima).
- Budismis:
Kreeka sõna μέθοδος (methodos 'meetod') koosneb eesliitest μεθ- (erivorm μετα-) ja tüvest ‘οδός. Esimene väljendab järgimise mõtet ('eel-', 'järgima mööda (läbi)', 'mööda (läbi)'), teine tähendab aga omaette sõnana 'teed'. Koondtähenduseks on 'järgima teed', 'järgimise tee'.
Muutuste raamatus
muuda"Yijingi" põhitekstis esineb sõna dao vaid neli korda (9. I; 10. II; 17. IV ja 24. ) ja sedagi oma argises tähenduses. Seevastu on see teose lisades juba sagedane mõiste. Peamises lisas "Xici Zhuan" kasutatakse sõna dao juba nii üldises kui ka otseses mõttes, nagu "taeva tee", "maa tee", "inimese tee", "targa valitseja tee", "muutuste tee" jne.[3] 5. antakse ka esimene dao tuntud piiritlus:
- Kord valgus (yang), kord vari (yin) – see on Kulg.
Ja seletatakse sellest tulenevat järgnevalt juba pikemalt lahti. Lisades 10.:
- Need ("Muutused") sisaldavad Taevaaluse Kulgu.
Taoismis
muudaHiinaliku praktilise filosoofia mõistena on Dao olnud kasutusel alates 6. sajandist eKr Laozi "Daodejingis". Selle raamatu eestikeelses tõlkes on Linnart Mäll kasutanud Dao vasteks sõnu kulg, kulgema, kulgemine, kulgeja jmt.
Hiinalik analoog lääne väljendile "tõeotsing" on "tee (dao) otsing". See on nii tõeni (tee) viiv meetod (tee), kui ka selle otsimise meetod (tee). Seejuures ei taotleta niivõrd teadmist (elust), kuivõrd oskust (elada). Tegu pole teoreetilisuse vaid praktilisusega. Seetõttu pole dao teadmine, vaid juba teoks saanud oskus (osavus). Dao on taoistidele teatud määral sünonüümne sõnadega fang ('meetod, kunst') ja fa ('seadus').[4]
Taoismis on kokku seotud kolm dao olulist tähendust[4]:
- kulg (dao kulgemisena; n-ö oleva elava tõena)
- kulu otsimine (dao teelolekuna kuluni)
- kuluni viiv tee (vahend) (dao teena-vahendina, õpetusena)
Näiteks "Daodejingi" esimest lauset (dao ke dao fei chang dao) saab paljude muude võimaluste hulgas lugeda ka:
- Tee kulgemiseni pole püsiv Kulg. (Teel teelolemine pole püsiv Kulg)
Või teel (õpetus, meetod) kulgemine (teel liikumine või kulgemise väljendamine sõnades) pole püsiv-igavene (absoluutne) Kulg (elav tõde). Selline võimalus tekkib seetõttu, et hiina keeles omandab sõna oma liiksuse ja sellega seotud tähenduse alles lauseliikmena. "Rikkudes" kogu lääneliku mõtte aluseks olevat mõistelise loogika esimest – samasuse ehk mõiste (väite) identiteedi püsivuse – seadust, pole selline mõiste samasuse muut(u)mine kooskõlas idealismist võrsunud ideede vahekordi käsitleva loogikaga ja on sellest seisukohast vasturääkivusi toov. Hiinalikus mõtteviisis ei kasutata sõna (märki) nimetatava idee (idealiseeritud) väljendusena vaid viidatava reaali väljendusena. Seetõttu on kõne all nimetatava idee samasuse asemel viidatava reaali taolisus (sellasus, Aristotelesel sarnasus). Selline naturalism on erinev läänelikust karakterismist, milles tuuakse läbi idealiseerimise välja asjale (objektile) omane karakteerne ehk iseloomulik omaduslikkus. Piirates sellise tingimusliku määratlemise kaudu objekti vahetut terviklikkust ja eemaldudes selle reaalsest (naturaalsest) kulust.[5]
Dao'd ja taoismi on seletatud ja kirjeldatud mitmeti. Taoismi eesmärk, nagu ka paljudel muudel idamaistel vooludel, võib olla mõtlemise vabastamine mürast, mõistelisest mõtlemisest, pettekujutlustest ja klammerduvast rabelemisest, kompleksidest ja enesepildi ehitamisest/edastamisest, säilitades vaid tegevuse/tegevusetuse, mis põhineb n-ö puhta teadvuse taolisusel (sellasusel). Sellise tegevuse/tegevusetuse või seisundi allikat nimetatakse dao'ks. Kuna puhast teadvust peetakse kõigega kokkusobivaks ja kõigele avatuks, siis märgib dao tihti ka tegevuse/tegevusetuse, seisundi või protsessi tulemuslikkust või eetilisust. Kuna selline olek või olemisviis lähtub erinevate uskumuste või traditsioonide kohaselt Jumalast, ühendväljast või muust analoogsest, siis seostub sõna dao tihti ka mõnega neist. Dao on ka teatavate asjade läte või allikas.
Viited
muuda- ↑ Fritjof Capra. The Tao of Physics: An Exploration of the Parallels Between Modern Physics and Eastern Mysticism
- ↑ 2,0 2,1 Большой китайско-русский словарь по русской графической системе в четырёх томах. Около 250.000 слов и выражений. Составлен коллективом китаистов под руководством и редакцией проф. И. М. Ошанина. Издательство «НАУКА», Главная редакция восточной литературы, Москва 1983—1984. (количество иероглифов около 15.700)
- ↑ Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. И цзин-Чжоу И. М. "Северный ковш", 1999.
- ↑ 4,0 4,1 Е. А. Торчинов. Даосские практики. Серия: ACADEMIA ПЕТЕРБУРГСКОЕ ВОСТОКОВЕДЕНИЕ, АЗБУКА-КЛАССИКА 2007 ISBN 978-5-352-02179-8, 978-5-85803-351-6
- ↑ Кобзев А.И. (A. I. Kobzjev) Логика и диалектика в Китае. (A. I. Kobzjev Loogika ja dialektika Hiinas) Кобзев А.И. (A. I. Kobzjev) Логика и диалектика в Китае. (A. I. Kobzjev Loogika ja dialektika Hiinas)