Ava peamenüü

Tõnu Põder (sündinud 13. märtsil 1956 Magadanis Venemaal) on Eesti õigusteadlane ja pedagoog.[1]

EluluguRedigeeri

Tõnu Põder on ohvitseri poeg.[1]

Lõpetas 1974 Elva Keskkooli, 1988 TÜ õigusteaduskonna. Oli 1989–92 TÜ riigi- ja haldusõiguse kateedri vanemõpetaja, 1993–94 riigi- ja avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli lektor, 1994–2004 lektor ja õppeülesande täitja, ühtlasi 1990–92 Eesti Diplomaatide Kooli ja 1994–95 Riigikaitse Akadeemia õppejõud, 1992–93 ka kaitseministri abi ja nõunik ning 1999 AS Tarbus nõukogu liige ja 2001–04 esimees. Õpetanud rahvusvahelist õigust, sõjaõigust ja riigikaitseõigust, rahvusvahelisi organisatsioone, rahvusvahelisi lepinguid; koostanud õppevahendeid ja tegelenud erialaterminoloogia juurutamisega eesti keeles.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkonnad: rahvusvaheline õigus, rahvusvaheline sõjaõigus, riigikaitseõigus, palgasõdurid rahvusvahelises õiguses; õigusajalugu ja kultuurilugu. Mitme seaduseelnõu (sh karistusseadustik) kaasautor, teinud kaastööd ENE-le ja EE-le. Olnud EV Ülemnõukogu riigi- ja rahvusvahelise õiguse ekspertkomisjoni liige (1992). Eesti Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsi taasasutajaliige (1988), Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president (2002–05). Umbes 40 teadustrükist, aimeartikleid.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Akadeemik Jüri Uluots. // Teaduslugu ja nüüdisaeg. Tallinn, 1988
  • Nikolai Maim – esimene eesti rahvusest riigiõiguse professor Tartu Ülikoolis. // TÜ ajaloo küsimusi XXII. Tartu, 1989
  • Rahvusvahelise õiguse õpetamine Tartu Ülikoolis 1919–1930. // Nõukogude Õigus (1989) 5
  • Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe j.a. riigi- ja rahvusvahelise õiguse ekspertkomisjoni arvamus Põhiseaduse Assamblee poolt 13. aprillil 1992. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogule esitatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu kohta (kaasautor). // Eesti Jurist (1992), 3 / 4
  • Palgasõdurid rahvusvahelises õiguses ja Eestis. // Akadeemia. (1995) 5.

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.