Tõnis Arnover

Tõnis Arnover (sündinud 12. augustil 1952) on eesti majandusajakirjanik ja tõlkija.

Lapsepõlv möödus Pelgulinnas Tallinnas.

Haridus

1970. aastal lõpetas ta Tallinna 22. keskkooli. Aastatel 1971–1976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat soome-ugri eriharus, kõrvalainena omandas rootsi keele.

Töökäik

1970–1971 töötas sõjaväestatud tuletõrjes
1976–1977 õpetas eesti keelt Tallinna 32. Keskkoolis
1977–1989 Eesti Teadeteagentuuri välisuudiste toimetaja
1989–1990 TEA keeltekoolis rootsi keele õpetaja
1990–2007 Äripäeva majandusajakirjanik
2007–2016 BNS-i välismajandusuudiste toimetaja

Teosed

Mari Arnover, Tõnis Arnover. "Mine tea" (haiku- ja fotoraamat). 2013
"Kuis küll". 2017
"Rootsi hiilguses ja varjus". 2018
"Kreeka kapriisid". 2022
"Soomerootsluse hämarad piirid". 2022

Tõlked rootsi keelest

Ulla-Lena Lundberg, "Valgus loidab", 2024.
Maria Turtschaninoff, "Pärandmaa" 2023
Ann-Luise Bertell, "Kodutalu", 2022
Kjell Westö, "Tritonus", 2020
Lina Bengtsdotter, "Francesca", 2019
Bo Carpelan, "Lapsepõli", 2019
Jan Stocklassa, "Stieg Larssoni jälgedes", 2018
Kjell Westö, "Väävelkollane taevas", 2018
Jörn Donner, "Rootsi. Rännakud võõral maal", 2017
Torgny Lindgren, "Klingsor", 2016
Kjell Westö, "Terendus 38", 2014
Ulla-Lena Lundberg, "Jää", 2014
Kai Donner, Jörn Donner, "Kaks vaadet marssal Mannerheimile", 2013
Tomas Tranströmer, "Unistused on koduteel", 2013
Kjell Westö, "Kus kõndisime kunagi", 2011
Lena Lilleste, "Süütamine koolis", 2011
Lars Gustafsson, "Proua Sorgedahli kaunid valged käed", 2010
Arne Dahl, "Veresüü paine", 2010
Pär Hansson, "Valguseraasud", 2010
Torgny Lindgren, "Isa arm" (tõlkinud koos Anu Saluäärega, kelle tõlgitud on "Doré Piibel"), 2009
Stieg Larsson, "Lohetätoveeringuga tüdruk", 2009
Tove Applegren, "Vesta-Linne on murest murtud", 2008
Tomas Tranströmer, "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind" (koos Lennart Jürgensoniga), 2007
Tove Appelgren, "Vesta-Linne ja hirmus emme", 2006
Tove Appelgren, "Vesta-Linne ja Nuusu", 2006
Tove Appelgren, "Vesta-Linne, kohe voodisse! ", 2006
Bo Carpelan, "Suve varjud", 2006
Lars Sund, "Eriku raamat", 2004
Hans Laidwa, "Elu Läänemerel: paadipõgenikust reederiks", 2004
Torgny Lindgren, "Värvi-Piltide vees", 2002
Michael Linton. "Margrete : Põhjamaade kuninganna 1375–1412", 2002. ISBN 9985-65-357-2
Margareta Strömstedt, "Astrid Lindgren: elulugu", 2000
Peter Nilson, "Puujalaga messias", 2000
Tõnis Tõnisson, "Võim: sünge hobi", 1999
Selma Lagerlöf, "Portugali keiser. Surmakutsar. Liljecrona kodu", 1998
Torgny Lindgren, "Kumalasemesi"
Tove Jansson, "Suveraamat", 1995
Lars Görling, "491", 1994
Torgny Lindgren, "Batseba", 1993
Torgny Lindgren, "Valgus", (tõlkinud koos Väino Klausiga), 1991

Tõlked inglise keelest

Shirley Barber. "Ootamatud külalised", 2014
Shirley Barber. "Haldjate kokk", 2014
Shirley Barber. "Ulakad rotisellid", 2016
Shirley Barber. "Hajameelne pardiema", 2016
Shirley Barber. "Kuninglik seiklus", 2017

Tunnustus

2006 Tove Appelgreni Vesta-Linne lood kandideerisid Paabeli Torni tõlkeauhinnale
2007 Bo Carpelani "Suve varjud" oli Kultuurkapitali võõrkeelse tõlke kirjandusauhinna nominent
2023 pälvis Rootsi kuningriigi Põhjatähe ordeni komandöritähe

Kirjandus

"Professionaalne kretinism ei lase tõlkeid tingimusteta nautida, ikka kipub mõni asi silma jääma, mis häirib. Mõnel puhul olen siiski ära unustanud, et loen tõlget, viimati näiteks Torgny Lindgreni "Isa armu" puhul. Geniaalne raamat ning Tõnis Arnoveri ja Anu Saluääre kongeniaalsed tõlked!" (Indrek Koffi intervjuu Sirbile 24. september 2010)
Karl Martin Sinijärv: Tõnis Arnoveri „Rootsi hiilguses ja varjus“ on üks õige Eesti Asja väljendus, kui eestlane kirjutab naaberriigi ajaloost korraliku ja lihtsale inimesele huviga loetava kokkuvõtte. Hea minekuga, kaasahaarav, faktirohke ja loogilise ülesehitusega – nii on Rootsi palju selgemaks ja omasemaks saanud.
“Soomerootsluse hämarad piirid” on mõnes mõttes jätkulugu Soomest ja soomerootslastest. See on kirjutatud ladusalt ja arusaadavalt, olles siiski küllalt üksikasjaline ning põnevusega loetav. (ERR, 26.8.2022)
Olev Remsu: Nüüd on meil mahukas, sisukas ja põhjalik soomerootsluse käsitlus, see kannab pealkirja „Soomerootsluse hämarad piirid“, (Postimees, 14. 1. 2023)