Tõenäosushinnang

Tõenäosushinnang ehk episteemiline modaalsus avaldub lauses tõenäosus- või usutavusastme määranguna. Selles väljendub kõneleja seisukoht, kas lausesisu vastab tõele või mitte. Näiteks pole kõneleja teadmine absoluutselt kindel, kuna ta ei tugine omal kogemusel, mistõttu peab ta öeldu usutavusele andma omapoolse hinnangu. Hinnang jaguneb sujuvalt astmeteks: täiesti tõsikindel, suure tõenäosusega, keskmise tõenäosusega, väikese tõenäosusega ja ebatõenäoline.

Eesti keel

Tõenäosushinnangu väljendamine

Leksikaalsed vahendid

Tõenäosushinnangut väljendatakse valdavalt leksikaalsete vahendite abil, milleks võivad olla

rõhumäärsõnad

• tõenäoliselt, ilmselt, arvatavasti, nähtavasti, kuuldavasti, küll, küllap, ju, pigem, eks jt (suur tõenäosus)
• arvatavasti, oletatavasti, vist, vististi, vahest, vast, võib-olla, veel, viimaks, viimati, pärast, äkki, justkui, järsku, nagu jt (keskmine tõenäosus)

Ma vist unustasin triikraua sisse. Äkki ta jättis akna lahti? Ta justkui ei tahtnud küsimusele vastata.

kiillaused

• tõsi, tõsi küll, tõsi mis tõsi, tõsijutt, ausõna, tõesõna, kas tõesti, jah, ei, uskumatu, teadagi, mõistagi, seda küll, vaevalt küll, mine tea, mine võta kinni, vale puha, ei või olla, usu mind, usu või ära usu, ma usun jt

Homsest alates, ausõna, hakkan korralikuks. Mine võta kinni, kas see tegelikult nii oli. Tema see oli, tõsijutt, ma oma silmaga nägin.

mitmesugused fraasid üldlaienditena

• kahtlemata, õigust öelda, muidugi, mõistagi, mäletatavasti, tõega, tõepoolest, tõtt öelda, teatavasti jt

Tõtt öelda ei tahtnud ta veel koju minna. Mäletatavasti elasid nad kunagi meie majas. Mõistagi ajas see tal harja punaseks.

abisõnad

• küll, küllap, ju, pigem, nagu, vaevalt jt

Ma oleks seda filmi nagu juba näinud. Ma pigem vaidlen vastu. Küll sa pärast näed, et mul oli õigus.

modaalverbid

• võima, näima, paistma, tunduma (keskmine tõenäosus) ja pidama (suur tõenäosus ja paratamatus)

Ta näib õnnetu. See võib kergelt ununeda. Meie plaan peab korda minema.

Kõrvallausete ja lauselühenditega märgitud tõenäosushinnangut väljendavad põhilausesse jäävad

1. performatiivverbid, mille puhul hinnangut sisaldav lause vormistub kõrvallause või vat-tegevusnimena:

• nentima, tõdema, tunnistama, kinnitama, teadma, veenduma jt. (eriti suur tõenäosus)
• arvama, oletama jt. (keskmine tõenäosus)
• uskuma, arvama, veenduma, oletama eitavad vormid (väike tõenäosus)

Ta kinnitas, et oli ukse enda järelt lukustanud. Ma ei usu, et jätsin võtmed koju. Arvan teda piisavalt tundvat.

2. omadussõnad:

• kindel, selge, vaieldamatu, õige jt. (väga suur tõenäosus)
• tõenäoline, usutav jt. (suur tõenäosus)
• kahtlane, väheusutav, vaieldav jt. (väike tõenäosus)

On ilmselge, et tal on selleks annet. Tõenäoline, et homme õhtuks oleme kodus. Kahtlane, kas me õigeks ajaks valmis saame.

3. nimisõnad:

• tõsi, tõsiasi, õigusjt. (täielik tõsikindlus)
• vale, jama, absurdsus, vale jutt, tühi jutt jt. (tõele mitte vastamine)

See on tõsi, mida sinu kohta räägitakse. Teda reeturiks pidada on absurdsus.

4. da-tegevusnimed arvata, teada jt

Arvata on, et hästi see kõik ei lõppe.

intensiivsusadverbid

Tõenäosust märkivate sõnade intensiivsust saab suurendada või vähendada intensiivsusadverbide abil. Tõenäosust suurendavad: päris, täiesti, absoluutselt, üpris, vägagi, kindlasti, ülimalt jt. Tõenäosust vähendavad: üsna, peaaegu, kaunikesti, kaunis, küllaltki, võrdlemisi jt.

Vägagi tõenäoliselt tulevad meil valged jõulud. On üpris ebausutav, et homme soojemaks läheb.

Grammatilised vahendid

Grammatilistest vahenditest väljendab tõenäosushinnangut

tingiv kõneviis

millest järeldub, et lausesisu ei vasta tegelikkuses tõele.

Oleksin ma aimanud, et hakkab sadama, võtnuksin vihmavarju kaasa.

kaudne kõneviis

mida kasutatakse teataval juhul, näiteks kui kõneleja jätab andmata tõenäosushinnangu sündmuse kohta, milles on ise osalenud. Üldjuhul vahendatakse kaudse kõneviisi abil võõraid seisukohti, mitte oma veendumust, seega jääb tõenäosushinnag tavaliselt andmata.

Ma olevat nende öörahu häirinud. Ma polevat päev otsa lillegi liigutanud.

Kirjandus

• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 103, 187–190