Tõe vastavusteooria

Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab. Vastavusteooria vastandub sellega tõe koherentsusteooriale, mille kohaselt väite tõesus või väärus tuleb välja sellest, kuidas väide kehtib teiste väidetega kooskõlas.

Vastavusteoreetikud väidavad, et tõesed väited ning uskumused vastavad tegelikule olukorrale. Selline tõeteooria üritab luua suhet mõtete ja väidete ning asjade ja faktide vahel ning kirjeldab, et väite tõesus või väärus määratakse ainuüksi selle kaudu, kuidas see seostub reaalsusega - kas see kirjeldab seda reaalsust täpselt.

Vastavusteooria on mudel, mille alged ulatuvad mõnede klassikaliste Kreeka filosoofide nagu näiteks Sokratese, Platoni ning Aristoteleseni.

Vastavusteooriate variante

muuda

Vastavus kui ühilduvus

muuda

Bertrand Russell leidis, et tõene väide peab struktuurselt sobima selles reaalsuses toimuvate olukordadega, kus väite tõesust kontrollitakse.

Näiteks väide "kass on vaibal" kehtib ainult sellises maailmas, kus on olemas kass, kus on olemas vaip ning kus kass ja vaip on omavahel seoses sellega, et kass selle peal asub. Kui ükski nendest kolmest tingimusest ei kehti, siis võib järeldada, et väide ise on ka väär.

Mõned väited pakuvad sellise mudeli järgi seletamiseks raskusi, küll. Mõne näitena ei pruugi omadussõnad nagu "võlts" ja "väidetav" kehtida lihtsalt sellises mõttes, et nad piiravad enda nimisõna tähendust: "pikk advokaat" on lihtsalt üks advokaadi tüüp, aga "väidetavalt advokaat" ei pruugi olla.

Seosed ontoloogiaga

muuda

Ajalooliselt on enamik vastavusteooria pooldajaid olnud ontoloogilised realistid: inimesed, kes usuvad, et on olemas maailm väljaspool kõigi inimeste mõttemaailmasid. See uskumus on vastuolus metafüüsiliste idealistidega, kes usuvad, et kõik, mis on olemas, on tegelikult kellegi mõttekujutus või idee.

Vastuväited

muuda

Üks rünnakutest teooriale väidab, et vastavusteooria saab kehtida vaid nii kaua välismaailma kohta, kui kaua päris maailm meie poolt kättesaadav ning tajutav on. Sellest hetkest, kui inimene enam välismaailma ei taju, ei saa tõe vastavusteooria kehtida.

Skeptikute järgi ei ole inimestel üldse teadmisi, seega ei saa tõe vastavusteooria kuidagi tõene olla.

Mõned teised vaated näitavad, et meil on veel lisaks mingisugune taju või arusaam välismaailma objektidest, mis mingil moel tavalisest teadmisest veel väljaspool on ning laiem on. Selline kaudne arusaam on ise ka üks idee kellegi ajus, nii et tõe vastavusteooria taandub lihtsalt vastavusele inimese ideede vahel tõest ning maailmast, kust maalt muutub vastavusteooria juba koherentsiteooriaks.