Suntaži vald (läti keeles Suntažu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ogresgalsi, Laubere, Ķeipene, Tīnūži ja Rembate vallaga, Ropaži piirkonna Ropaži vallaga ning Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga.

Suntaži vald
läti Suntažu pagasts
Vapp
Pindala: 160,2 km²
Elanikke: 1678 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,5 in/km²
Keskus: Suntaži
Valla maastik

Valla pindala on 160 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1938 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 1633. Valla keskuseks on Suntaži küla. Vallavanem on Valdis Ancāns.[2]

Ajalugu

muuda

Aastal 1935 oli Suntaži valla pindala 126 km².[3] Aastal 1945 moodustati vallas Suntaži ja Jugla külanõukogu, ent aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Suntaži külanõukoguga Jugla külanõukogu. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.

Kultuurimälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Suntaži kirik ja selle altar, Kastrāne linnamägi ning Ķoderi linnamägi ehk Suure mehe säng. Regionaalse kaitse all on Anna mäe ehk Kirikumäe muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Suntaži mõisa hoonetekompleks (sealhulgas häärber, kaks lindlat, teenijate maja, aedniku maja ja meierei) ja Kirikuaseme muinasasula.[5]

Loodus

muuda

Vald asub Kesk-Läti madalikul. Suurim jõgi on Mazā Jugla.

Looduskaitse all on Akmeņkrogi pärn, Grunduļi tamm, Alejase tamm, Upespilsi lehis, Ezeri lehiserivi, Rautēni tamm, Kazase kõrtsi pärn ja Veckruspari tammed, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla lääneossa jääb osaliselt Lielie Kangari hoiuala.[6]

Asustus

muuda

2011. aasta seisuga elas vallas 1744 lätlast, 117 venelast, 35 valgevenelast, 8 ukrainlast, 8 poolakat ja 5 leedulast.[7]

Valla külad:

Glāznieki mazciems 49 (2022)
Jugla vidējciems 95 (2022)
Ķieģeļceplis mazciems 61 (2022)
Suntaži lielciems 702 (2022)
Upespils vidējciems 59 (2022)
Viršņukalns mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ogres novads, vaadatud 25.05 2021
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda