Strelasund

Strelasundi väin ehk Strelasund on väin Läänemere lõunarannikul, Rügeni saare ja Saksamaa ülejäänud mandriosa vahel.

Läänemere lääneosa, Strelasundi ja Rügeni saare piirkonna kaart

Strelasundi väin kulgeb loodest kagusse ning on ligikaudu 25 km pikk ning kuni 3 km lai. Väin on võrreldes teiste Saksamaa põhjaranniku madalamate rannavetega ebatavaliselt sügav (kohati rohkem kui 10 m sügavune).

Strelasundi mandripoolsel edelakaldal asub tänapäeval ajalooline hansalinn Stralsund.

Ajalugu

Pärast viimast jääaega jätsid 13 000 aastat tagasi sulanud liustikud Strelasundi kanti endast maha rohkete rändrahnude ja voortega kaetud maastiku. Veel umbes 7000 aastat tagasi oli seal kunagise liustikujää sulavetest tekkinud jõeorg koos metsaste kallastega. Jääajale järgnenud merevee taseme tõusu tõttu tungis tollane Litoriinameri mõlemalt poolt sellesse orgu ja nii tekkis Strelasundi väin oma praegusel kujul.

Vaade üle Strelasundi viivale sillale

Strelasundi väinas toimusid Taani kuninga Valdemar IV ja hansalaevastiku vahelised merelahingud aastatel 1362 ja 1369. Teise lahingu tulemusena sõlmiti 1370. aastal Stralsundi rahuleping, mis oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule. Samal ajal jõudis Hansa Liit selle lepingu tingimustega oma võimu tippu.

Lisaks parvlaevaühendustele viib alates 1930. aastatest üle Strelasundi Rügeni saarele ka maantee- ja raudteesild.