Strategeem

Strategeem (vanakreeka στρατήγημα 'sõjaline kavalus') on tegevuste jadana arvestatud tegevuskava (käitumise algoritm) mingi ülesande lahendamiseks. See on suunatud varjatud sihi saavutamiseks ja selle tingimatuks osaks on esmalt arvestamine vastaspoole psüühiliste omadustega, asendi ja seisundiga ning teisalt olukorraga.

Kavala plaanina on see originaalne tee militaarsete, tsiviilsete, poliitiliste, ökonoomiliste ja isiklike sihtide saavutamiseks.

Sõnast

Algselt tuletatud kreeka sõnast stratēgos. Stratos kui armee (vägi) + agein kui juhtimine. Tähenduseks: armee juhtimisele sooritatav (vastasele enamasti ootamatu ja üllatav) manööver; hiljem üldisemalt kava(lus) ja skeem millegi saavutamiseks. Esimene tarvitus 15. sajandil seoses Sextus Julius Frontinuse teose "Strategematicon libri" taasavastamisega.

Stratageem: inglise (stratagem), prantsuse (stratagème), itaalia (stratagemma), vene (stratagiema), ukraina (stratagiem) ja soome (stratagem).

Strategeem: saksa ja türgi (strategem), ladina (strategema)) ja kreeka (stratgein).

Eesti keeles, kui valdavalt saksa kultuuriruumi kuulunud kultuuris, on strategeemi "Ida mõtteloo leksikonis" (2006) nimetatud "sõjakavaluse" sünonüümiks. Seoses pealetuleva angloameerika kultuuriga on sellega kõrvuti kasutatav ka sõna stratageem. . (Ka R. Viigi ning T. Tiidemann ja A. Kalja leiutusprintsiipidega seotud tööd.)

Vanas Kreekas

Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni ja teiste vanakreeka autorite töödes on äratoodud rida strategeemideks nimetatud sõjalisi ja sõjalis-diplomaatilisi kavalusi. Kuid vanakreeka autoreid huvitas enam strateegia ( Xenophon "Ratsaväe juhtimisest", Onaxandra (?) "Strategicos").

Vanas Roomas

Juba Kreekas kasutatud sõna sai laiema leviku läbi rooma riigimehe ja kirjaniku Sextus Julius Frontinuse (u 40–103) teose "Strategematicon libri" ("Strategemata"). See töö oli unustatud, kuni 15. sajandi Itaalia humanism selle taasavastas. Samanimelise kreekakeelse raamatu "Strategemata" ("Στρατηγηματα","Sõjakavalused") kirjutas makedoonia päritoluga Polyainos (u100–?), kelle teos on kogumik sõjalistest strategeemidest ja sisaldab umbes 900 salaplaanide näidet alates mütoloogilisest ajast kuni Augustuseni.

Vanas Hiinas

Tänapäeval on laialt tuntud vanahiina 36 sõjakavalust. Vene Википедии samanimelises artiklis avaldatud arvamus, et nende eristamiseks vanakreeka ja vanarooma tõlgetest pärinevatest strategeemidest on vanahiina sõjakavalusi Läänes üldiselt nimetatud stratageemideks, on faktilist alust mitteomav (esimene?) katse neid keeleliselt omavahel eristada.