Start
|
See artikkel räägib võistluse stardist; Norra vesilennuki kohta vaata artiklit Start (lennuk) |
Start ehk lähe on spordivõistluse (või võistluse raames mõne võistlusala) algushetk, mil võistlejal on lubatud siirduda rajale või asuda sooritama võistlusülesannet. Start tähendab sageli ühtlasi ka võistluse alguse kohta.
Erinevate spordialade stardikorraldus võib olla väga erinev. Stardikorralduse levinumad liigid on
- eraldistart – võistlejad stardivad ühekaupa, kindlaksmääratud stardiintervalliga;
- ühisstart – võistlejad stardivad kõik koos;
- viitstart – võistlejad stardivad varasemate tulemuste alusel, stardiintervall vastab varasemate tulemuste järgi kogunenud ajalisele kaotusele.
Kergejõustiku jooksualadel on rajakattele märgitud stardijoon. Võistlejad stardivad rajale starteri märguande peale. Jooksudistantsidel pikkusega kuni 400 meetrit lähevad võistlejad rajale madalstardiasendist, nii et jooksja mõlemad käed peavad puutuma vastu maad ja mõlemad jalad on stardipakkudel. Pikematel jooksudistantsidel stardivad võistlejad püstiasendist, nii et kumbki käsi ei puuduta maad. Rajale siirdumist enne starteri märguannet loetakse valestardiks.[1]
Murdmaasuusatamises, murdmaajooksus ja orienteerumisjooksus kasutatakse sõltuvalt võistlusalast ja võistluse juhendist nii kindlaksmääratud stardiintervalliga eraldistarti kui ka ühisstarti. Eraldistardi korral võistlejate stardijärjekord loositakse, sageli kasutatakse loosimisel erinevaid tugevusrühmi võistlejate varasemate tulemuste või edetabelite põhjal.
Murdmaasuusatamise, laskesuusatamise ja kahevõistluse jälitussõitudes kasutatakse viitstarti, kus võistlejad stardivad eelmise võistluse tulemuste järjekorras, ajalisele kaotusele vastavate intervallidega.
Suure osavõtjate arvuga spordivõistlustel – näiteks suusamaratonid (Tartu Maraton, Vasaloppet), jooksumaratonid ja rattamaratonid – kasutatakse stardigruppe, kus võistlejad jagatakse varasemate tulemuste põhjal rühmadesse ning eeldatavalt tugevamad stardivad eespool.[2]
Auto- ja motospordi ringrajavõistlustel (näiteks vormel 1) paigutatakse masinad stardipositsioonidele kvalifikatsioonisõitude tulemuste põhjal.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ IAAF Competition Rules 2014–2015
- ↑ "43. Tartu Maratoni juhend". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2015. Vaadatud 18. veebruaril 2015.
- ↑ Formula 1. Practice and qualifying
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Start |