Soome ajaloolised maakonnad

Soome ajaloolised maakonnad (soome keeles historialliset maakunnat, rootsi keeles historiska landskap) on pärand Soome ühisest ajaloost Rootsiga. Maakonnad kui haldusüksused lakkasid olemast aastal 1634, mil nende asemele loodi läänid. See läänidel põhinev jaotus jäi Soomes kehtima aastani 1997. Maakonnad on tänaseni säilinud kui traditsioon, kuid neil ei ole enam mingit halduslikku funktsiooni. Maakondade piirid ühtivad umbkaudu ka soome keele murdealade piiridega.

Soome ajaloolised maakonnad (kollaselt on tähistatud kaasaegsete maakondade piirid)

Rootsi ja Soome maakonnad 1658 kuni 1809

Maakondade loend

Soome ajalooliste maakondade loend (sulgudes esmalt soome- ja seejärel rootsikeelne nimi):

Päris-Soome (Varsinais-Suomi, Egentliga Finland)

Karjala (Karjala, Karelen)

Lapimaa (Lappi, Lappland)

Pohjanmaa (Pohjanmaa, Österbotten)

Satakunta (Satakunta, Satakunda)

Savo (Savo, Savolax)

Häme (Häme, Tavastland)

Uusimaa (Uusimaa, Nyland)

Ahvenamaa (Ahvenanmaa, Åland)

Heraldika

Esimest korda näidati kõigi maakondade vappe üheskoos kuningas Gustav I Vasa matustel aastal 1560 ja neist mitu olid antud just selleks puhuks. Peale seda kui Soome pärast aastat 1809 enam Rootsile ei kuulunud, on kahe riigi maakondade vappide kasutamise traditsioonid mõnevõrra lahknenud. Näiteks kutsus Lapimaa jagamine esile vajaduse eristada Lapimaa Soome ja Rootsi osa vappe.

Kuningas Karl IX valitsemisajal rännati Savo maakonnast välja nii Rootsi lääne- kui ka Norra idaossa. Neist viimases kujunes välja asustus nimega Finnskogen ehk "Soome mets". Muistne savolaste murre säilis neis piirkondades 20. sajandini ja viimased murdekeele kõnelejad surid alles 1960. aastatel.

Soome kaasaegsete maakondade vapid põhinevad ajalooliste maakondade vappidel.

Vaata ka

• Österland
• Norrland
• Soome maakonnad
• Soome läänid