Soodom ja Gomorra

Soodom ja Gomorra (IPA: /ˈsɒd.əm/; /gə.ˈmɔr.ə/) olid linnad, mida mainiti Esimeses Moosese raamatus, läbi kogu Heebrea Piibli, Uue Testamendi ja Deuterokanoonilistes allikates ning ka Koraanis.

John Martin "Soodoma ja Gomorra hävitamine" (1852)

Toora järgi olid Soodoma ja Gomorra kuningriigid liidus Admah', Zeboimi ja Bela linnadega. Need viis linna, tuntud ka kui "tasandikulinnad", asetsesid Jordani jõe tasandikult Kaananimaa lõunaregioonis. Tasandikku, mis vastab alale, mis asub Surnumere põhjapoolse ääre juures, võrreldi Eedeni aiaga kui hästi-niisutatud ja rohekat, sobilikuna ulukite karjatamiseks.

Jumala püha kohtumõistmist anti siis edasi Soodomale ja Gomorrale ja kahele naaberlinnale, mis olid täielikult ülekülvatud tule ja väävliga. Naabruses asuv Zoar (Bela) oli ainuke linn, mis sai säästetud. Aabrahamlikes religioonides on Soodom ja Gomorra muutunud sünonüümseks kahetsemata patuga, ning nende langemist püha kättemaksu vanasõnaliseks ilmutuseks. Soodomat ja Gomorrat on kasutatud kui metafoore vaatlemaks liiderlikkust ja homoseksuaalsust kõrvalekaldena. See lugu on seetõttu andnud mitmes keeles selliste sõnade esiletulekuks nagu sodoomia (ingl. sodomy), mida kasutatakse sodoomiaseadustes kirjeldamaks seksuaalset "kuritegu looduse vastu", mis koosneb kas homoseksuaalsest või heteroseksuaalsest anaal- või oraalseksist, või seksuaalsuhetest inimese ja mitte-inimesest loomaga (loomapilastus). Mõned islamiühiskonnad juurutavad Soodoma ja Gomorraga seotud karistusi šariaadiseadusesse.

Soodoma ja Gomorra ajaloolisus on arheoloogide seas siiani vaidluse all, kuna arheoloogilist tõendusmaterjali pole eriti leitud nendest regioonidest, kus need linnad pidid asuma.

Etümoloogia

Nimi Sodom on tuletatud heebrea ja vanakreeka keeltest: heebrea: סְדוֹם, uusheebrea Sədom tiberiaani Səḏôm, ning vanakreeka Σόδομα Sódoma. Gomorra on tuletatud heebrea: עֲמוֹרָה, uusheebrea ʿAmora tiberiaani Ġəmôrāh/ʿĂmôrāh, ning vanakreeka Γόμοῤῥα / Gómorrha nimedest. Nende täpsed algupärased tähendused ei ole selged. Nimi Sodom võib tulla varajasest semiitlikust keelest, mis on lõpuks seotud araabiakeelse sõnaga sadama, mis tähendab "kinnitamist", "kindlustamist", "tugevdamist", ning Gomorrah võib põhineda gh m r sõnajuurest, mis tähendab "ole sügav", "külluslik (vee kohta)".

Narratiivid

Soodoma ja Gomorra loo peategelane on Lott - Aabrahami vennapoeg, kes saatis Aabrahami teekonnal Urist Kaananisse. Kuna talle meeldis Jordani viljarikas org, otsustas ta Soodoma linna jääda elama.

Soodoma ja sealsamas läheduses asunud Gomorra elanikud olid aga oma liiderliku eluviisi pärast Jumala välja vihastanud. Aabrahamile oli Jumal lubanud, kui Soodomas leidub vähemalt kümme patuta inimest, ei hävita ta linna ning annab andeks kogu paigale. Nii läksidki kaks inglit inimese kujul Soodomasse uurima, kui palju on linnas "õigeid", kes pole Jehoova käskude vastu eksinud. Linnaväravate ees kohtasid inglid Lotti, kes neid aupaklikult tervitas ning oma kotta öömajale kutsus. Kuigi inglid algul väitsid, et nad soovivad ööseks välja jääda, olid nad lõpuks nõus Loti külalislahkust nautima. Võõrad ei olnud veel magama heitnud, kui Soodoma linna mehed, nii noored kui vanad, piirasid Loti koja sisse. Valjuhäälselt nõudsid nad: "Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!" Lott läks välja, sulges enese järel ukse ja püüdis ägedaid linnaelanikke rahustada. Ta nimetas mehi vendadeks ja palus külalistele mitte kurja teha. Lott pakkus rahvale koguni oma kahte tütart, kes olid veel neitsid, kui vaid säästetaks võõraid tema katuse all, mis tõestas, et ta pidas külalislahkust tähtsamaks kui naise au. Ent sodomiidid (Soodoma linnaelanikud) ei loobunud oma tahtmisest. Juba kippusid nad Loti kallale ning proovisid ust maha murda. Järsku toimus kummaline pööre. Inglid haarasid Lotist selja tagant kinni ning tõmbasid ta majja. Seejärel lõid nad mehi pimedusega, et metsik rahvahulk ei näeks ust üles otsida.

Nüüd hoiatasid inglid Lotti Soodoma ja Gomorra linnade hävitamise eest. Nad soovitasid tal koos perega kiiresti lahkuda. Lott teatas saabuvast ohust oma väimeestelegi, ent noored mehed ei tahtnud äraminekust midagi kuulda. Et häving oli kohe algamas, võtsid inglid kahtleval perekonnal käest ja ütlesid Lotile: "Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!" (1Mo 19:17) Ja siis lasi Jumal Soodoma ja Gomorra peale sadada väävlit ja tuld. Ta hävitas linnad, linnade elanikud, kogu ümbruskonna ja taimestiku. Katastroofi eest põgenemisel eiras Loti abikaasa inglite hoiatust. Ta heitis pilgu üle õla – ja tardus ehmatusest soolasambaks. Kui Aabraham hiljem sündmuspaika vaatama läks, nägi ta vaid rusuhunnikuid, millest tõusis paksu suitsu. Soodom ja Gomorra jäid tuntuks patupesade sümbolitena, kus liiderlikkusele poldud suudetud piiri panna, ning mis olid maa pealt igaveseks kadunud.

Lugu Soodomast ja Gomorrast õpetab, et inimesed, kes on hüljanud oma Jumala ja kes ei oska enam päästa oma hinge, on "Iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest". (Rm 1:27) Väljend "ära vaata selja taha!" julgustab inimest edasi liikuma, meelt muutma ja mineviku kammitsaist loobuma. Ent kui inimene seda ei suuda, tõestabki see tema kivistunud meelelaadi, soolasambana seismist - muutumist elutuks kujuks.

Järellugu

Lott koos kahe tütrega pääses. Nad asusid elama mäestikus asuvasse koopasse. Tütred uskusid, et maa peal ei jäänud ellu ühtegi meest. Soovides tuua järglasi, jootsid nad isa kahel järjestikusel õhtul purju ning magasid seejärel temaga. Mõne aja pärast tõi vanem tütar ilmale poja, kellest hiljem sai moabiitide esivanem. Ka nooremal tütar sündis poeg, kellest sai ammonlaste vanem. Nii sai Lotist kahe nimeka rahva esiisa.

Välislingid

• 1Ms 13:10, piibel.net