Aabraham (heebrea keeles "paljude rahvaste isa") (heebrea keeles אַבְרָהָם ; araabia keeles ابراهيم ; algne nimi Aabram, hbr. keeles "ülev isa") oli esimene ja tähtsaim Piibli patriarh. Ta oli Terahi poeg.

Rembrandti maal, millel on kujutatud ingli sekkumist Iisaki ohverdamisesse Aabrahami poolt

Nimi "Aabram" (Abram) on heebreakeelne sõnamäng sõnast Ibrim 'heebrealased' ning see kõlab nagu "Ülistatud Isa".

Hiljem sai Aabram nimeks "Aabraham" (Esimene Moosese raamat 15; araabia keeles Ibrahim).

Aabrahamil on tähtis koht aabrahamlikes religioonides judaismis, kristluses ja islamis, kus teda peetakse usuisaks. Ta oli üks tähtsamaid tegelasi religiooni ajaloos.

Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa. Et ta on Iisraeli rahva esiisa, nimetatakse teda ka patriarhiks. Koos oma poja Iisaki ja pojapoja Jaakobiga moodustavad nad kolm patriarhi.

Andmed Aabrahami kohta pärinevad ainult Esimesest Moosese raamatust. Otsustada võib kohanimede ja etnonüümide järgi ning 1. Moosese raamatus kirjeldatud juriidiliste ja sotsiaalsete praktikate järgi võrdluses arheoloogiliste leidudega.

Mõned uurijad on järeldanud, et Aabraham pidi elama millalgi 2. aastatuhandel eKr. Esimese Moosese raamatu järgi oli Aabraham pärit Uri piirkonnast Lõuna-Mesopotaamiast. Tõenäoliselt oli ta suure poolnomaadliku sugukonna pea. Millegipärast liikus sugukond põhja poole ning asus elama Haarani lähedale. Haaranis tuli Aabrahamile Jumala kutse jätta kodumaa ning minna uude kohta, mida Jumal pidi talle näitama.

Jumal tõotas Aabrahamile: Ma teen sinust suure rahva. See oli Jumala leping Aabrahamiga, et tõotus läheb täide, kui Aabraham kuuletub Jumalale ja asub uude kohta. See oli esimene leping, mille Jumal Iisraeli rahvaga tegi. Sellest lepingust sai Iisraeli rahvas alguse.

Aabraham pidas oma lepingutingimusest kinni. Tema ja tema sugukond lahkus Haaranist ning rändas läbi Süüria Kaananimaale ehk piirkonda, mida praegu kutsutakse Iisraeliks. Sellest sai Iisraeli tõotatud maa kõikideks tulevasteks aegadeks.

Kui Aabraham ja tema sugukond olid Kaananisse elama asunud, uuendas Jumal oma lepingut ning tõotas, et annab Aabrahamile järglasi. Et Aabraham ja tema õde ja naine Saara, kes oli lastetu, olid juba üsna vanad, kahtlesid nad, kas nad kunagi lapse saavad. Aabraham nimetas oma pärijaks Elieseri Damaskusest. Seejärel võttis Saara talle ümmardaja Haagari, kes sünnitas Ismaeli. Kuid Saara nõudel ajas Aabraham nii Haagari kui Ismaeli minema. Kui Ismael oli sündinud, sai Saara, kellel oli juba lakanud olemast see, mis naistele muidu on omane, käima peale, ja sünnitas Iisaki. See poeg pidi Esimese Moosese raamatu järgi olema pärija, kelle läbi leping jätkub.

Pärast Saara surma abiellus Aabraham Ketuuraga, kellel sündis veel palju lapsi. Need teised lapsed said oma pärandiosa, kui nad suureks kasvasid, ja nad saadeti Kaananimaalt ära, et nad elaksid mujal. Ainult Iisak päris tõotatud maa. Pärast Iisaki surma läks maa tema pojale Jaakobile, kelle nime Jumal muutis Iisraeliks. Aabraham suri 175-aastaselt. Ta maeti Saara kõrvale.

Jumala lepingut Aabrahamiga taaskinnitati Iisaki ja Jaakobiga. Sellepärast pidas Iisraeli rahvas end Jumalaga erilises vahekorras olevaks: iisraellased olid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumala rahvas.

Ka Uues Testamendis austatakse Aabrahami väga, kuid tema tähtsust nähakse teisiti. Teda peetakse kõikide Jumalasse uskujate isaks, kuuluvad nad siis Iisraeli või mitte. Aabrahamile antud tõotused on kristlaste meelest täidetud Jeesuses Kristuses ning Jeesuse järgijaid hüütakse uueks Iisraeliks.

Aabrahami ja Haagari poega Ismeli peetakse araablaste esiisaks. Koraani järgi taastas islam Aabrahamis ainujumalausu, mis oli vahepeal ununenud.[1]

Islami pärimuse järgi aitas Aabraham oma pojal Ismaelil ehitada Kaabat, pühamut Meka Suure mošee keskmes. Islami järgijatele on Kaaba pühim paik maa peal.

Viited muuda

  1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. Tallinn: Valgus. 1985. Lk 9.

Välislingid muuda