Soode taastamine

Soode taastamine on protsess, mille eesmärgiks on taastada inimeste poolt hävitatud (peamiselt sookuivenduse tagajärjel) loodusliku soo alad, selleks, et taastada soode ökosüsteemi omadused ja bioloogiline mitmekesisus.^[1]

Taastamise vajalikkus

Soode taastamine on oluline, et tagastada sooloomadele ja -taimedele nende looduslik elupaik, et säiliks bioloogiline mitmekesisus. Paljud sootaimed on kohastunud karmide kasvutingimustega soos, mistõttu on nad mujal ökosüsteemides konkurentsivõimetud. Sookuivenduse puhul langeb pinnavee tase madalamale ja suureneb toitainete sisaldus ehk soo eutrofeerub, mistõttu kaotavad madalakasvulised sootaimed eelise ja kasvama hakkavad kiire ja kõrge kasvuga taimed.^[2]

Soode taastamisega väheneb kasvuhoonegaaside emissioon. Kuivendatud sood vabastavad suures koguses süsinikdioksiidi, mida turvas tuhandeid aastaid sidunud on, samas kui looduslik soo seob atmosfääri süsinikku.^[2] Kuivendatud soid peetakse Eestis teiseks kõige suuremaks süsiniku allikaks (suurimaks on tööstus).^[3]

Sood on oluliseks ühenduseks põhja- ja pinnavee vahel ja jõgede vooluhulkade reguleerijaks. Turvas ja turbasamblad filtreerivad saastunud pinnavett, puhastavad reostunud pinnavett ja suudavad tänu tugevale imamisvõimele puhastada soovett isegi raskmetallidest. Sood moodustavad mitmetes maailma paikades olulise tarbeveevaru. Turbaalad ehk turbamaad (sood ja soostunud maad kokku) sisaldavad 10% kogu maailma magevee varudest.^[4]^[3]^[2]

Taastamise võtted

Soode taastamise olulisimaks osaks on veetaseme taastamine. See on vajalik selleks, et taastuks soo ökosüsteemile omane taimestik, millest saaks tekkida turvas.^[5]

Enim kasutatavateks veetaseme taastamise meetoditeks on kuivenduskraavide täitmine (turba või mineraalmullaga) või kraavidesse paisude rajamine. Paisude rajamiseks kasutatakse materjale, nagu turvas, mineraalmuld, plastik, puit või segu erinevatest materjalidest.^[6]

Olukorras, kus kuivendatud soosse on kasvanud puud ja põõsad, võib olla vajalik need eemaldada, et suurendada valguse kättesaadavust ja vähendada konkurentsi soo taimestikule.^[6] Juhul kui soos ning selle piirkonnas puuduvad sootaimed täielikult, on vajalik need sinna istutada.^[7]

Taastumisprotsess on pikaajaline, kuna turba teke ja ladestumine võib kesta sajandeid.^[8] Soode taastamisel on vajalik teostada palju mõõtmist ja modelleerimist ning taastamise võtted nõuavad rahalisi ressursse, mistõttu on taastamistegevused üldiselt keerulised.^[6] Taastamistegevustega on vajalik järjepidevalt tegeleda, et soole iseloomulik taimestik saaks võimalikult efektiivselt soid taasasustada, näiteks võib vajalik olla füüsiliselt eemaldada mullakihtidesse kuhjunud lämmastikku.^[9]^[10] Eestis on taastatud soid erinevate programmide raames, nt projektid “Life Peat Restore” ja “Life Mires of Estonia”.^[11]^[12]

Viited

↑ Hedberg, P., Saetre, P., Sundberg, S., Rydin H., Kotowski, W. (2013). A functional trait approach to fen restoration analysis. Applied Vegetation Science, 16, 658–666. DOI:10.1111/avsc.12042
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Truus, L., Ilomets, M., Pajula, R. (2018). Kümme põhjust taastada Eesti soid. Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/public/sood/mobile/index.html#p=25
↑ ^3,0 ^3,1 Paal, J., Leibak E. (2011). Estonian mires: Inventory of habitats. Tartu: Regio Ltd.
↑ Joosten, H., Clarke, D. (2002). Wise Use of Mires and Peatlands - Background and Principles Including a Framework for Decision-making. Saarijärvi: International Mire Conservation Group, International Peat Society.
↑ Lode, E. (1999). Wetland restoration: a survey of options for restoring peatlands. Studia Forestalia Suecica, 205.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 Pakalne, M., Etzold, J., Ilomets, M., Jarašius, L., Pawlaczyk, P., Bociąg, K., Chlost, I., Cieśliński, R., Gos, K., Libauers, K., Pajula, R., Purre A.-H., Sendžikaitė, J., Strazdiņa, L., Truus, L., Zableckis, N., Jurema, L., Kirschey, T. (2021). Best Practice Book for Peatland Restoration and Climate Change Mitigation. Experiences from LIFE Peat Restore Project. Riia: University of Latvia.
↑ Truus, L., Ilomets, M., Pajula, R., Purre, A.-H., Sepp, K. (2018). Sood kliima võtmes. Tallinn: Institute of Ecology, Tallinn University. https://life-peat-restore.eu/ee/wp-content/uploads/sites/8/2018/02/sood-kliima-votmes.pdf
↑ Ilomets, M. (2003). Mille arvel kaevandame turvast? Eesti Loodus, 54(2/3), 20–24.
↑ Baumane, M., Zak, D.H., Riis, T., Kotowski, W., Hoffmanna, C.C., Baattrup-Pedersen, A. (2021). Danish wetlands remained poor with plant species 17-years after restoration. Science of The Total Environment, 798. DOI:10.1016/j.scitotenv.2021.149146
↑ Lovegrove, A.T., Newton, A.C., Evans, P.M., Diaz, A., Newton, A.C., Davy, L., Newbould, P.J. (2020). Changes in vegetation structure and composition of a lowland mire over a sixty-five-year interval. Ecology and Evolution, 10(3), 13913–13925. DOI:10.1002/ece3.6984
↑ Eestimaa Looduse Fond. (2023). Soode taastamine jätkub kahe projekti raames – uuri lähemalt! https://soo.elfond.ee/soode-taastamine-jatkub-kahe-projekti-raames-uuri-lahemalt/
↑ LIFE Peat Restore. Eesti. https://life-peat-restore.eu/ee/projekt/eesti/

[Hedberg-1] Hedberg, P., Saetre, P., Sundberg, S., Rydin H., Kotowski, W. (2013). A functional trait approach to fen restoration analysis. Applied Vegetation Science, 16, 658–666. DOI:10.1111/avsc.12042

[Truus-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Truus, L., Ilomets, M., Pajula, R. (2018). Kümme põhjust taastada Eesti soid. Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/public/sood/mobile/index.html#p=25

[Paal-3] 3,0 ^3,1 Paal, J., Leibak E. (2011). Estonian mires: Inventory of habitats. Tartu: Regio Ltd.

[Joosten-4] Joosten, H., Clarke, D. (2002). Wise Use of Mires and Peatlands - Background and Principles Including a Framework for Decision-making. Saarijärvi: International Mire Conservation Group, International Peat Society.

[Lode-5] Lode, E. (1999). Wetland restoration: a survey of options for restoring peatlands. Studia Forestalia Suecica, 205.

[Pakalne-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 Pakalne, M., Etzold, J., Ilomets, M., Jarašius, L., Pawlaczyk, P., Bociąg, K., Chlost, I., Cieśliński, R., Gos, K., Libauers, K., Pajula, R., Purre A.-H., Sendžikaitė, J., Strazdiņa, L., Truus, L., Zableckis, N., Jurema, L., Kirschey, T. (2021). Best Practice Book for Peatland Restoration and Climate Change Mitigation. Experiences from LIFE Peat Restore Project. Riia: University of Latvia.

[Pajula-7] Truus, L., Ilomets, M., Pajula, R., Purre, A.-H., Sepp, K. (2018). Sood kliima võtmes. Tallinn: Institute of Ecology, Tallinn University. https://life-peat-restore.eu/ee/wp-content/uploads/sites/8/2018/02/sood-kliima-votmes.pdf

[Ilomets-8] Ilomets, M. (2003). Mille arvel kaevandame turvast? Eesti Loodus, 54(2/3), 20–24.

[Baumane-9] Baumane, M., Zak, D.H., Riis, T., Kotowski, W., Hoffmanna, C.C., Baattrup-Pedersen, A. (2021). Danish wetlands remained poor with plant species 17-years after restoration. Science of The Total Environment, 798. DOI:10.1016/j.scitotenv.2021.149146

[Lovegrove-10] Lovegrove, A.T., Newton, A.C., Evans, P.M., Diaz, A., Newton, A.C., Davy, L., Newbould, P.J. (2020). Changes in vegetation structure and composition of a lowland mire over a sixty-five-year interval. Ecology and Evolution, 10(3), 13913–13925. DOI:10.1002/ece3.6984

[Fond-11] Eestimaa Looduse Fond. (2023). Soode taastamine jätkub kahe projekti raames – uuri lähemalt! https://soo.elfond.ee/soode-taastamine-jatkub-kahe-projekti-raames-uuri-lahemalt/

[LIFE-12] LIFE Peat Restore. Eesti. https://life-peat-restore.eu/ee/projekt/eesti/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]