Sofja Kovalevskaja

Sofja Kovalevskaja (ka Sophie Kowalevski, neiupõlvenimega Sofja Korvin-Krukovskaja; vene keeles Софья Васильевна Ковалевская) (15. jaanuar ( vkj 3. jaanuar) 1850 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1891 Stockholm) oli esimene silmapaistev vene naismatemaatik, esimene naisprofessor Venemaal ja Põhja-Euroopas (maailma esimene naisprofessor matemaatikas) ning üks esimesi teadusajakirja naistoimetajaid.

Sofja Kovalevskaja (1880)

Sofja Kovalevskaja büst (Walter Runeberg, 1895)

1870. aasta oktoobris kolis Kovalevskaja Berliini, kus tolle aja väljapaistvaim matemaatik Karl Weierstrass hakkas talle eratunde andma, sest tolle aja seadused ei lubanud naistel ülikoolis isegi vabakuulajana osaleda. Kolme aasta jooksul õpetas ta Kovalevskajale sedasama, mida ta ülikoolis loengutes rääkis.

1874 esitas ta Göttingeni ülikoolile doktorikraadi kaitsmiseks kolm teadustööd: osatuletistega diferentsiaalvõrrandite kohta, Saturni rõngaste dünaamika kohta ja elliptiliste integraalide kohta. Weierstrassi abiga kaitses ta oma väitekirja summa cum laude pärast seda, kui Weierstrass oli saavutanud tema vabastamise tollal tüüpilisest suulisest eksamist. Kovalevskaja oli kõigi aegade esimene naine, kes matemaatikas doktorikraadi selle tänapäeva mõistes kaitses.

1884. aastal sai ta Stockholmi Ülikooli matemaatikaprofessoriks. 1888. aastal pälvis ta Pariisi Teaduste Akadeemia preemia. 1889. aastast oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia väliskorrespondentliige.

Õppinud professoriametis aasta jooksul ära rootsi keele, avaldas ta selles hiljem ka ilukirjandust.

Teaduspublikatsioonides kasutas Kovalevskaja ise nimekuju Sophie Kowalevski (vahel ka Kowalevsky). Pärast Rootsi kolimist tarvitas ta eesnime Sonja.

Isiklikku

Tema isa Vassili Korvin-Krukovski oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleinant) vanaisa Friedrich von Schubert oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), kartograaf. Vanavanaisa Friedrich Theodor von Schubert oli astronoom, elas 2 aastat Eestiski.

Sofja vanem õde Anne Jaclard (1843–1887) oli revolutsionäär ja Karl Marxi sõber, kes esimesena püüdis Marxi "Kaptali" vene keelde tõlkida. Ta osales koos oma mehe Victor Jaclardiga (1840–1903) Pariisi Kommuunis.

Sofja abiellus 1868 paleontoloogitudengi, hilisema kirjastaja ja radikaali Vladimir Kovalevskiga, kes esimesena tõlkis ja andis Venemaal välja Charles Darwini teoseid. Abielu oli esialgu mõeldud fiktiivsena, kuid abikaasad said lähedaseks ja elasid kogu elu koos. 1871 sõitsid nad ümberpiiratud Pariisi, kus Sofja hoolitses haavatud kommunaaride eest. Abielust sündis tütar Sofja (1878–1952), kes töötas arstina ja tõlkis oma ema teoseid vene keelde.