Soběslav [ˈsobjɛslaf] (saksa keeles Sobieslau) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Tábori ringkonnas. Linn asub Lužnice jõe ääres, 7 km Veselí nad Lužnicíst põhja pool ja 18 km Táborist lõunas.[3] Ajalooline kesklinn on hästi säilinud ja riikliku kaitse all.

Soběslav
Vabariigi väljak Soběslavis, esiplaanil varagooti Püha Peetruse ja Pauluse kirik
Pindala: 20,0 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7055 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 49° 16′ N, 14° 43′ E
Soběslav (Tšehhi)
Soběslav

Ajaloost

muuda

Esimest korda on linna kirjalikes allikates mainitud 1293. aastal, kui linnus ja ümbritsevad maavaldused kuulusid Rožmberkide suguvõsale. Rožmberkid arendasid koha välja tähtsaks strateegiliseks punktiks ja linna ajalugu on suguvõsa ajalooga tihedalt seotud.[3] 1390. aastal sai Soběslav linnaõigused. Neli aastat hiljem oli Böömimaa kuningas Wenceslaus IV mõni aeg vangis Soběslavi kindluses.

16. sajandil oli Soběslav aadliku ja protestantliku tiiva poliitiku Petr Vok z Rožmberka residents ja suguvõsa valduste kõige tähtsam linn. Ühtlasi oli see majanduskeskus, mis ühendas Lõuna-Böömimaad Baieri ja Austriaga. Sellest linna hiilgeperioodist pärineb linnas hulk ajaloolisi ehitisi.

19. sajandi lõpul rajati Praha ja České Budějovice linna vaheline raudteeliin, mis läbib Soběslavi.

Vaatamisväärsused

muuda

Soběslavi linnaväljaku ääres asub kahelööviline Peetruse ja Pauluse kirik, renessanss-stiilis raekoda ja rida renessanssmaju, nende hulgas Smrčekide ja Rožmberkide majad, kus tänapäeval asub Tábori ümbruskonna loodusmaastikku tutvustav loodusmuuseum. Selle lähedal asub Soběslavi Püha Vituse kirik, mis on ehitusaegadest säilinud peaaegu muutumatul kujul. 17. sajandist pärineb varabarokne Püha Markuse kirik. Kunagisest 13. sajandi Soběslavi linnusest on säilinud Hláska-nimeline silindrikujuline ümartorn.[3]

Viited

muuda

Välislingid

muuda