Skautlik meetod

Skautlik meetod on skautide kasutatav mitteametlik haridussüsteem. Meetodi töötas välja skautluse rajaja Robert Baden-Powell ning see on kogu skautliku tegevuse vundamendiks. Skautliku meetodi aluseks on eneseharimise põhimõte ja see koosneb kaheksast komponendist.

Kaheksa komponenti

Noorte ja täiskasvanute koos tegutsemine

Täiskasvanute roll on suunata ja toetada noore arengut ning tagada noortele turvaline keskkond tegutsemiseks. Täiskasvanud ja noored tegutsevad skautluses üheskoos samadel alustel, jagades samu ideaale ja pühendumust, järgides skauditõotust ning skaudiseadusi. Nad on partnerid kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel: iga noore täielik areng.

Selle partnerluse toimimiseks on vajalik vastastikune kuulamine ja austus. Täiskasvanu aitab noortel õppida, neid ära kuulates, olles valmis nendega rääkima, väärtustades nende osalust, sisendades enesekindlust, julgustades ning luues turvalise keskkonna, milles noortel on võimalik katsetada ja avastada. Täiskasvanu aitab noori ettevõetu saavutamisel, enesekindluse arendamisel, oma piiride leidmisel ja elus edasi jõudmisel.

Noored vajavad oma elus toetuspunkte, sealhulgas täiskasvanuid, kellega vabalt rääkida. Täiskasvanu peaks tagama, et kõik tegevused ja sündmused saavad hinnatud ning uued teadmised, oskused ja omadused selgelt määratletud.

Skaudijuhi roll läbi noorteprogrammi vanusegruppide on järjest kahanev. Kui hundude vanusegrupis on vajalik juhi poolne ettevalmistustöö, korraldamine ja vastutuse võtmine, siis mida vanusegrupp edasi seda rohkem on täiskasvanu roll olla eeskuju ja mentor kui juht.

Samas on alati skaudijuhi ülesandeks hoolitseda, et noorte tegevused oleksid ohutud ja seotud noorteprogrammi eesmärkidega.

“Success in training the boy depends largely on the Scoutmaster’s own personal example.” B.P.

Tõotus ja skaudiseadused

Skautlus on eluviis mille aluseks on skauditõotuse (või hundulubaduse) ja skaudiseaduste (hunduseaduste) loodav väärtusraamistik. Skaudiseaduste rakendamine igapäevases elus annab skaudile praktilise võimaluse skautlikest väärtustest arusaamiseks. Skauditõotus on igaühe isiklik lubadus teha parim nende väärtuste järgimiseks. Tõotus antakse kaaslaste ees esimestel kuudel pärast skautlusega liitumist.

Skauditõotust andes teeb noor teadliku ja vabatahtliku otsuse püüda skaudiseadusi täita. See, et tõotus antakse oma kaaslaste juuresolekul, ei tee mitte üksnes antud tõotust avalikuks vaid sümboliseerib ka teatud sotsiaalset kohustust kaaslaste ees.

“The Scout Law is the foundation on which the whole of scout training rests.” “It invites the young person to make commitment concerning his/her own personal development.” B.P.

Tegutsemine looduses

Kui võimalik, siis toimub skautlik tegevus looduses. Selle kaudu kasvatame noori loodust tundma ja austama ning elama keskkonnasäästlikult. Loodus pakub meile lõputu hulga tegevuspaiku, tegevusi ja vahendeid. Matkamine ja laagrielu on ühed skautlusele omaseimad tegevused.

Salgaga metsikus looduses viibimine on omaette meeskonna kogemus. ühiselt igapäevase elu korraldamine (teekonna valik, toiduvalmistamine, laagripaiga valik) eemal kaasaegsetest mugavustest loob salga sise miniühiskonna, milles tegutsemine annab hindamatuid kogemusi edaspidseks eluks “päris” ühiskonnas. Sügavamas mõttes aga on võimas loodus kõigi oma imedega parim koht mõtisklemaks iseenda, maailma ja oma koha üle selles maailmas.

“God has given us a world to live in that is full of beauties and wonders and He has given us not only eyes to see them, but mind to understand them, if we only have the sense to look at them in that light.” B.P.

Õppimine läbi tegevuse

Skautlus ei ole loengud ja eksamid. Uue asja õppimiseks võetakse ette selle teemaga haakuv tegevus ning hakatakse otsast peale (v.a ohutustehnika valdamist nõudvad teemad). Noored õpivad sealjuures tegevuse käigus üksteiselt ja koos teistega. Tegevuse käigus õpitud teadmised, hoiakud, oskused ja omadused räägitakse üle kokkuvõtte faasis. Noorel on talle räägitavast palju lihtsam aru saada, kui tal on seda võimalik seostada enda varasema kogemusega.

“Tegevus” ei ole siinjuures piiratud käeliste oskuste ega faktiteadmistega. See hõlmab ka vastutustunnet, juhtimisoskusi, inimestevahelisi suhteid, planeerimisoskust jm. Mängudel on skautluses samuti suur roll, sest igal mängul mida me mängime, on samuti oma eesmärk ning mängud aitavad meil õppida.

Salgasüsteem

Tegutsetakse väikestes gruppides täiskasvanu suunamisel. Väikestes salkades (5–9 noort) arendatakse meeskonnatööd, juhtimisoskusi ja vastutustunnet, mis on aluseks kodanikujulguse kujunemisel. Samas süvendatakse ka kokkukuuluvustunnet, koostöövalmidust, oskust ise oma tegevust planeerida ja selle juures ka teistega arvestada.

Isiklik areng

Skautlik noorteprogramm on edenev ─ vanusegrupiti erinev ja sõltuvalt vanusest ning arengutasemest täienev ning noore arengut toetav ja suunav. Suurt tähelepanu pööratakse igaühe individuaalsele arengule. Koos teistega tegutsedes ei süvendata mitte ainult ühtekuuluvustunnet, vaid ka enesevalitsemist, eneseusaldust ja endast lugu pidamist. Samuti õpivad noored teiste ja ka ühiskonna teenimist ning kaasinimese märkamist enda kõrval. Individuaalsust silmas pidades püütakse võimalikult palju rakendada noorte endi algatust.

Sümboolne raamistik

Skautluse sümboolseks raamistikuks skautluse tekkimisel oli loodus ja eesmärgiks õppida, kuidas metsas hakkama saada. Tänapäeval on tegutsemispiirid tunduvalt laienenud ja skaudiks olemine tähendab nii toimetulemist looduses kui ka loovat mõtlemist, entusiasmi, väljakutset iseendale ja suutlikkust omada ühiskonnas aktiivset rolli. Oluline roll on skautluses ka sümboolikal – skaudimärkidel ja -vormil, mis aitavad motiveerida noori end arendama ja tagada noorte võrdsust.

Juhtimiskogemus ja vastutustunne

Skautlus pakub noortele ideaalseid võimalusi vastutuse võtmiseks. Olgu see siis läbi määratud ametite (salgajuht) või vastutusena õhtusöögi valmistamisel matkal või juhtides mängu. Programmi läbimisel edasi liikudes ja vanusegruppide vahel vastutuse ja juhtimisülesannete tase peaks tõusma. Skautliku meetodi õigel rakendamisel on iga tegevuse jooksul igal salga liikmel alati midagi, mis on tema vastutusel.