Sirtslased
Sirtslased | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Sihktiivalised Orthoptera |
Alamselts |
Tirtsulised Caelifera |
Sugukond |
Sirtslased Tetrigidae |
Sirtslased (Tetrigidae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka tirtslased (Acrididae). Eestis on sirtslasi kolm liiki perekonnast Tetrix. Sirtslased on taimtoidulised ja elavad langenud lehtede ja teiste taimejäänustega kaetud maapinnal. Nad on üsna nõudlikud niiskuse suhtes. Erinevalt tirtslastest neil siristamisvõimet ega tümpanaalelundeid pole.
Sirtslased elavad peamiselt troopikas ja neid on rohkem kui tuhat liiki.
Sirtslastele on iseloomulik tahapoole pikenenud, tagakeha kattev eesselg. Kattetiivad on väga lühikesed või puuduvad hoopiski, tagatiivad on normaalselt arenenud. Tagajalad on ka selle sugukonna liikidel tugevad hüppejalad. Eestis elavad liigid on tumedalt värvunud, mullakarva; troopikas aga esineb palju selliseid vorme, kes on üleni rohelised ja meenutavad taimelehti. Sel juhul on eesselja see osa, mis ulatub keha kohale, tugevasti lamendunud, seal on isegi märgatavad soonekesed, mis meenutavad leheroodusid.
Alamsugukonnad
muudaEesti liigid
muudaEestis on leitud 3 liiki sirtslasi. Need kõik kuuluvad alamsugukonda Tetriginae.
- Ahassirts (Tetrix subulata)
- Peenetundlane sirts (Tetrix nutans)
- Täpiksirts (Tetrix bipunctata)
On tõenäone, et Eestis esinevad veel kaks sama alamsugukonna liiki, keda siiski pole veel leitud.[1]
- Tume sirts (Tetrix fuliginosa)
- Läänesirts (Tetrix undulata)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Runnel, Veljo 2017. Eesti sihktiivalised ja nende laulud. Eesti Loodus 8: 12–23 (lk. 23).