Sirelased (Syrphidae) kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Soomes elab umbes 400 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb mimikri. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega (mesilased, herilased, kimalased).

Sirelased
Episyrphus balteatus
Episyrphus balteatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kahetiivalised Diptera
Alamselts Kärbselised Brachycera
Sugukond Sirelased Syrphidae

Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalistemoodi olles on sirelased kaitstud putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on suhteliselt suured silmad ning nad lendavad valju suminaga. Meil levinuim liik on Syrphus ribesii.

Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnase eluviisiga – lendavad päeval ja toituvad nektarist. Lendajatena on sirelased osavad trikitajad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.

Erinevalt valmikutest on sirelaste vastsed mitmekesisema eluviisiga. Mudasirelase vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes.

Üks omapärasemaid putukaid on mudasirelane (Eristalis tenax) keda kutsutakse "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.

Kõige suurem osa sirelasevastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik Syrphus balteatus. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 lehetäid.

Kägusirelaste (Volucella) vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, sealhulgas surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest.

Galerii

muuda