Silvia Oja

Eesti suusataja, ujumistreener, spordipedagoog ja -teadlane
Mitte segi ajada Silva Ojaga

Silvia Oja (aastani 1954 Silvia Kureniit; 28. aprill 1924 Tallinn7. mai 2012) oli eesti spordipsühholoog, suusataja, ujuja ja ujumistreener.[1]

Elulugu

muuda

Lõpetas 1943. aastal Nõmme Gümnaasiumi ja 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, olles pedagoogikakandidaat (1960, TRÜ). Tema väitekiri kandis pealkirja "Naisujujate stardieelse seisundi uurimus". Alates 1948. aastast oli ta TRÜ kehakultuuriteaduskonna õppejõud, olles 1951–1966 veespordi kateedri õpetaja ja vanemõpetaja ning 1965. aastast dotsent. Aastatel 1966–1974 oli Silvia Oja kehalise kasvatuse ja spordi kateedri, 1975–1989 spordifüsioloogia kateedri, 1990–1992 sporditeooria kateedri ja 1992–1995 spordipedagoogika õppetooli dotsent. Lisaks oli ta 1968–1970 TRÜ kehakultuuriteaduskonna prodekaan. Tema peamine õpetamisvaldkond oli spordipsühholoogia.[1]

Teadustöö

muuda

Uurinud sportliku tegevuse mõju psüühikale, kasutades eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. Kujundas spordipsühholoogia labori, juhendas aspirante ja kraaditaotlejaid (H. Valgmaa, A. Kivistik, M. Tõnts, Eva Peebo, H. Aunin, R. Roosi jt). Esinenud rahvusvahelistel kongressidel ja konverentsidel. Osalenud treenerite, kehalise kasvatuse õpetajate ja kehakultuurimetoodikute täiendusõppes. Sportlasena oli palju kordi Eesti NSV meister suusatamises ja ujumises. Kuulus Eesti NSV Spordikomitee teadus-metoodilise nõukogu presiidiumi ja üleliidulisse spordipsühholoogiakomisjoni. Eesti NSV teeneline sporditegelane 1984. Üle 300 teaduspublikatsiooni, samuti aimeartikleid.[1]

Isiklikku

muuda

Silvia Oja oli raamatupidaja tütar. Tema abikaasa oli psühholoog Arnold Oja, tema poeg on ökoloog Tõnu Oja ja tema lapselaps on sotsioloog Katrin Tiidenberg [1]

Teoseid

muuda
  • Ujumistehnika mehhaanilised alused. Tartu 1964
  • Psüühilistest seisunditest ja psühholoogilisest ettevalmistusest spordis. Tartu 1968
  • Über die Fortschritte und die geistigen Fähigkeiten der sporttreibenden Schüler und Studenten. // Arbeit und Sport. Leipzig 1970
  • К вопросу о критериях психической тренированности спортсменов. Kaasautorid M. Raiend ja H. Aunin. // Уч. записки ТГУ 267 (1971)
  • Избранные лекции по психологии спорта. Тарту 1973
  • Sportlase emotsionaalsete seisundite reguleerimine. Tartu 1980
  • Sportlane, tunne iseennast. Tallinn 1984

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

muuda
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 328–329
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 119
  • ESBL, 435–436
  • Kehakultuur 24 (1986)

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.