Silvia Nagelmaa

Silvia Nagelmaa (kuni 1935 Silvia Jagomann; kuni 1952 Silvia Joa; 22. mai 1929 Räpina vald, Võrumaa – 14. aprill 2022 Tartu) on eesti kirjandusteadlane.

Elulugu

Silvia Nagelmaa oli väiketalupidaja tütar.

1948. aastal lõpetas ta Tartu 3. Keskkooli ja 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna. 1985. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti nõukogude poeem (1940–1980)".

Nagelmaa oli 1953–1974 Tartu keskkoolides eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1974–1986 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur ja 1986–1991 teadur, 1991– TÜ informaatikaosakonna töötaja.

Teadustöö

Silvia Nagelmaa peamine uurimisvaldkond on eesti kirjanduse ajalugu, eelkõige eesti luule ja poeemilugu. Ta on avaldanud arvustusi ja luule aastaülevaateid, koostanud ja järelsõnadega varustanud Ilmi Kolla luulevalimiku "Minu kevad" (1983) ja Anna Haava kogumiku "Laulan oma eesti laulu" (1996), samuti on ta üks viieköitelise "Eesti kirjanduse ajaloo" (1965–1991) koostajaid. Nagelmaa on avaldanud lühiuurimusi Võrumaa kultuurilehes Viruskundra.

Teoseid

Umbes 70 teadustrükist.

• Uuema luule tunnusjooni. // Looming (1971) 9 (leedu keeles: Pergale (1972) 2)
• Kaasaegse eesti luule arengujooni. Tallinn 1974
• Lüroeepiline Mart Raud ajas ja eneses. // Looming (1978) 9
• Eesti poeemikontseptsiooni kujunemisest. // Looming (1980) 6
• Poeem: žanriteoreetilisi märkmeid. // Keel ja Kirjandus (1981) 4
• Vaateid 1960-ndate aastate eesti nõukogude poeemile. // Kirjanduse tõe poole. Tallinn 1988
• Eesti kirjanduse ajalugu V: 2 (kaasautor). Tallinn 1991
• Veel üks Peterson eesti vanemasse luuleilma (kaasautor Vello Paatsi). // Akadeemia (1998) 9
• Luuletaja tähendusest. // Läbi äreva vere. Tartu 1999

Liikmesus

Ta on Tartu Bibliofiilide Klubi sekretär (aastast 1983) ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige (aastast 1993).

Isiklikku

Silvia Nagelmaa abikaasa oli kirjandusteadlane Abel Nagelmaa.

Kirjandus

• Ele Lõhmus. "Nagelmaa, Silvia". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 369–370
• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 2000. Lk 368

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.