Sigurður Örn Brynjólfsson
See artikkel vajab toimetamist. (August 2018) |
Sigurður Örn Brynjólfsson (kunstnikunimega Siggi) (sündinud 19. septembril 1947 Reykjavíkis) on islandi graafik-disainer, koomiksikunstnik, animaator, karikaturist ja kultuurivahendaja, kes elab ja töötab Eestis.
Lapsepõlv ja haridus
muudaTa on sündinud Islandil Reykjavíkis ja lõpetanud seal ka keskkooli.
1960.–1970. aastatel õppis mitmes kunstikoolis, alates Islandi Kunsti ja Käsitöö Kolledžist (Icelandic College of Art and Crafts, ICAC), kuhu astus 16-aastaselt ja sattus graafilise disaini erialale, kuni Hollandis Rotterdamis asuva kunstiakadeemiani Academie van Beeldende Kunst.
Töökäik
muudaTa on kümme aastat töötanud graafilise disaini õppejõu ja kateedrijuhatajana Islandi Kunsti ja Käsitöö Kolledžis.
Erialast tööd tegi kõigepealt 15 aastat Islandil reklaamiagentuuri disaineri ja illustraatorina, siis hakkas eraettevõtjana koos raamatukujundajast sõbraga raamatuid illustreerima. Animafilmidest huvitudes töötas ta alates 1993. aastast kolm aastat Tallinnas filmistuudios Nukufilm.
Sigurður Brynjólfsson on olnud oluline Islandi-Eesti kultuurisuhete arendaja nii filmi, kunsti kui ka kirjanduse vallas.[1][2][3][4] Hea eesti keele oskajana on ta aidanud eestlastel mõista islandi kultuuri ning tõlkinud islandikeelseid tekste eesti keelde.
Looming
muuda1971. aastast hakkas Islandil esimesena tegelema animatsiooniga. 1975. aastal sai kunstigrandi ja hakkas tegema Islandi esimest multifilmi "Thori vasar", mis valmis 1979. aastal.[5]
Pikemad filmid
muudaAastatel 1975–2002 tegi ta kokku 12 pikemat filmi, millest ise peab tähtsamaks järgmisi:[6]
- "In heaven and on earth" 1989,
- "It takes all kind" 1992,
- "Hreiðar the stupid" 1996,
- "Leif the lucky and how he found America" 2002.
Lühifilmid ja telereklaamid
muudaAnimatsiooni on ta kasutanud ka paljudes telereklaamides. Nende ja lühifilmidega kokku on ta teinud 80 filmi.[5]
Filme ja reklaame on Sigurður Brynjólfsson teinud peamiselt Islandi Televisiooni jaoks. Kunstnikku ja filmimeest on köitnud Islandi saagad ja mütoloogiline kangelane Thor, millest/kellest ta on paljude oma teoste jaoks inspiratsiooni saanud. 1982. aastal anti Jaapanis välja ka tema samasisuline raamat.[5]
Koomiksid
muudaPeaaegu iga päev joonistab ta koomikseid, mille peamiselt sotsiaalsed teemad ulatuvad Islandi olukorrast kuni kliima soojenemiseni. Neid avaldab ta peamiselt Islandil ja veebis. Eestis on tema koomikseid ja karikatuure avaldanud Lääne Elu[7] ja Edasi.org, koomikseid ka ajakiri Kroonika.[5]
"On igasuguseid"
muudaOma teise suure isikunäituse jaoks 1983. aastal joonistas ta sada 10 x 10 cm karikatuuri, mis moodustasid pildisarja "On igasuguseid" ("It takes all kinds"). Piltidele jõudnud tegelaskujud hakkasid aga hiljem oma looja käe all oma elu edasi elama: kunstnik tegi samas stiilis pilte juurde, teemad läksid järjest keerukamaks, osa tüüpe leidis kasutust autori koomiksites, osa filmides.[5]
Üle 700 "Pu ja Pa" koomiksi
muudaÜks tema ikka ja jälle edasi arendatud koomikseid on "Pu ja Pa", millel on nii kunstniku loomingu kui ka elusaatuse seisukohalt tähtis eellugu.
Pu ja Pa on kaks head inglit, kes päästsid jõulud kurja ingli käest. Ideega tuli 1993. aastal lagedale Sigurður Brynjólfssoni disainerist ja kirjanikust sõber, kes oli mõelnud inglite teemat kasutada advendikalendri jaoks. Koos aga mindi selle ideega hoopis televisiooni, kus otsustati toota sellest 24-osaline nukufilmisari. Sõber kirjutas lugude süžeed ja dialoogid, Sigurður Brynjólfsson oli režissöör. Kuna Islandil polnud nukufilmide tegemiseks tehnilisi võimalusi, mindi seda tegema Tallinna Nukufilmi stuudiosse. Sari originaalpealkirjaga “Jól á leið til jarðar” valmis 1994. aastal, lisaks Islandi Televisioonile näidati seda hiljem ka Eesti Televisioonis (pealkirjaga "Jõulud teel maale", ETV 1998) ning lõpuks levitati filmi nii Skandinaavias kui ka Euroopas.
Pu ja Pa aga tegutsesid hiljem edasi rohkem kui 700 koomiksis, mille põhitellija oli üks Islandi ajaleht. Ajapikku lisandus palju uusi tegelaskujusid (Nostradamus, Püha Peetrus, arstid jpt).[5]
Lasteraamat
muuda2011. aastal anti eesti keeles välja tema teksti ja piltidega lasteraamat "Jääkaru Polli" (Tammerraamat, tõlkija Liis Lepik).
Galeriistuudio
muudaSigurður Brynjólfssoni galeriistuudio asub Haapsalus. Galeriis on väljas tema teoste retrospektiiv alates 1968. aastast kuni tänapäevani. Suhteliselt uue kirena maalib ta stuudios ka õlimaale.[5]
Isiklikku
muudaSigurður Örn Brynjólfssoni isa oli jurist, ema kodune.
1997. aastast elab ta koos Liivia Leškiniga Haapsalus, neil on poeg Tindur-Hugo.[8]
Viited
muuda- ↑ Saaga. Islandi kunsti lood Näitus Kumus 09.10.2015–20.03.2016.
- ↑ Kuraatorinäitus “Lost in Space” uurib kunstiharidust Põhja- ja Baltimaades. Konstfack, Stockholm, 14.10.2013–20.10.2013 Eesti Kunstiakadeemia koduleht.
- ↑ Islandi iseäralikud lood. Ajaleht KesKus, detsember 2015.
- ↑ Eesti tänas Islandit Eesti Loodus, 2011/09.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
- ↑ Sigurður Örn Brynjólfssoni CV Vaadatud 14.01.2022.
- ↑ Tanel Veenre. Sigurður Örn Brynjólfsson – kahe koduga mees Eesti Päevaleht, 29.11.2008.
- ↑ Tanel Veenre. Sigurður Örn Brynjolfsson – kahe koduga mees. Eesti Päevaleht. 29.11.2008.
Kirjandus
muuda- Giannalberto Bendazzi. Animation: A World History: Volume II: The Birth of a Style - The Three Markets. Chapter 10: Island. CRC Press, 2016.
Välislingid
muuda- Tanel Veenre. Sigurður Örn Brynjolfsson – kahe koduga mees. Eesti Päevaleht, 29. november 2008
- Sigurður Örn Brynjólfssoni CV
- Sigurður Örn Brynjólfssoni koomiksistiili näiteid
- Sulev Teinemaa. Esilinastus nukufilm "Tobuke Hreidar". Eesti Päevaleht, 20. aprill 1996
- Kaire Reiljan. Siggi avas oma maailma Lääne Elu, 7. september 2010