Shizo Kanakuri
Shiso Kanakuri (金栗 四三, Kanaguri Shisō või Kanakuri Shisō, 20. august 1891 – 13. november 1983) oli jaapani maratoonar, keda peetakse Jaapani maratonile alusepanijaks.[1] Ta on Guinnessi maailmarekordite raamatus kirjas inimesena, kes on kõige pikema ajaga – mitmekümne aastaga – maratoni läbinud.
Elulugu muuda
Kanakuri kasvas üles Kyūshū saarel Nagomi väikelinnas saket müüvas peres. Ta jooksis iga päev jooksis ta ligi kuus kilomeetrit kooliteed.[2]
Kanakuri osales 20-aastaselt 1911. aastal kohalikul võistlusel, et pääseda 1912. aasta Stockholmi olümpiamängude. Võistluse püstitas ta väidetavalt maratoni maailmarekordi ajaga 2 tundi, 30 minutit ja 33 sekundit, kuid rada oli vaid 40 kilomeetrit pikk.[3][4] Ta valiti üheks kahest võistlusele pääsenud Jaapani sportlasest. Mõlemad sportlased pidid ise tasuma reisikulud 1800 jeeni ning Kanakuri klassikaaslased korraldasid üleriigilise korjanduse, millega koguti 1500 jeeni.[5] Shizo vanim vend Sanetsugu Kanakuri kogus 300 jeeni. Valmistumiseks treenis ta koos judo looja Kano Jigoroga.[2]
1912. aasta olümpiamaraton ja kadumine muuda
Kanakuri on tuntud eelkõige selle poolest, et ta kadus 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel maratonijooksu ajal.
Kanakuri oli esimene Jaapani sportlane, kes pääses olümpiale.[2] Stockholmi jõudmiseks pidi ta tegema raske 18-päeva kestva reisi, kõigepealt laevaga ja seejärel rongiga läbi Siberi.[6] Kui ta lõpuks Stockholmi jõudis, oli Kanakuri pikast teekonnast nõrk. Lisaks oli tal polaarpäeval raske magada ja kohalik toit tekitas raskusi. Jaapani koondise treener Hyozo Omori oli enamasti tuberkuloosi tõttu voodihaige ega saanud Kanakurit võistlusteks piisavalt ette valmistada.
Võistlus toimus Stockholmi lähedal, kuumalaine ajal. Võistluse käigus langesid välja kümned võistlejad, sealhulgas portugallane Francisco Lázaro, kelle võistluse ajal kokkukukkumine ja sellele järgnenud surm tegid temast esimese olümpiamängudel hukkunu.[2][7] 1908. aasta olümpiakuld Johnny Hayes nimetas sündmust "tsivilisatsiooni häbiplekiks".[8] Ka Kanakuri koges kurnavat hüpertermiat. Umbes kuusteist miili pärast võistlust lahkus kurnatud Kanakuri rajalt ja sattus läheduses toimunud aiapeole, kus jõi tund aega apelsinimahla.[9][10] Oma raskusi häbenedes naasis ta Jaapanisse, ilma võistluse korraldajaid teavitamata.
Kuna Kanakuri ei lõpetanud võistlust, anti lohutusauhind, suur puulusikas, venelasele.[11] Kanakuri kadumine inspireeris rootslasi rääkima naljalugusid väidetavalt eksinud Jaapani jooksjast. Rootsi lisas Shizo Kanakuri oma kadunud isikute nimekirja ja tema nimi jäi sinna viiekümneks aastaks.
Üks rootsi reporter avastas ta töötamas geograafiaõpetajana Lõuna-Jaapanis [9] ja 1967. aastal pakkus Rootsi televisioon Kanakurile võimalust maraton lõpuni joosta.[12][11] Ta finišeeris 20. märtsil 1967. aastal. Tema ametlik aeg oli 54 aastat 8 kuud 6 päeva 5 tundi 32 minutit 20,3 sekundit. Kanakuri kommenteeris seda ise: "See oli pikk teekond. Selle käigus jõudsin abielluda, sain kuus last ja 10 lapselast."[12]
Rootsis viibides naasis Kanakuri aeda, kus oli joonud apelsinimahla. Ta kohtus oma algsete võõrustajate poja Bengt Petrega. Apelsinimahla juues selgitas selgitas Bengt Petre, et üks Petre perekonna väärtuslikest reliikviatest oli Jaapani kirjaga rull, mille Kanakuri oli kinkinud perele, et tänada neid külalislahkuse eest. Rulli kontrollides ütles Kanakuri perele kurvalt: "See on lihtsalt vana tollivorm."[13]
Äpardusele vaatamata valiti Kanakuri võistlema 1916. aasta suveolümpiamängudel, mis hiljem I maailmasõja tõttu ära jäid. Kanakuri võistles siiski 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis, kus ta saavutas 16. koha ajaga 2 tundi, 48 minutit ja 45,4 sekundit. Seejärel osales Kanakuri 1924. aasta suveolümpiamängudel, kus ta võistlust ei lõpetanud. Kanakuri on tuntud ka oma rolli poolest Hakone Ekideni teatemaratoni rajamisel 1920. aastal.[14] Alates 2004. aastast kannab jooksu peaauhind antud tema nime.
Ta suri 92-aastaselt oma kodulinnas Tamanas Kumamoto prefektuuris Jaapanis 13. novembril 1983. aastal.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Shiso Kanakuri". Olympedia. Vaadatud 21. aprillil 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Maese, Rick (6. august 2021). "Lost and found: How Japan's 'father of the marathon' vanished midrace". Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ Ekiden...
- ↑ "Japanese Runners May Surprise 'Em". Salt Lake Telegram. 9. jaanuar 1912. Lk 7. Vaadatud 20. märtsil 2024.
- ↑ equivalent of approximately 5 million yen value as of 2018,according to the Yomiuri Shimbun.
- ↑ Shizo Kanakuri.
- ↑ The big day during the 1912 Olympic Games.
- ↑ "Runners Suffered in Marathon Race". The Minneapolis Journal. 15. juuli 1912. Lk 9. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ 9,0 9,1 "London's Olympics - best enjoyed abroad". Evening Standard. 5. aprill 2012. Lk A42. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ "Runner gets medal after 50 years". Evening Chronicle. 11. august 1962. Lk 7. Vaadatud 20. märtsil 2024.
- ↑ 11,0 11,1 "Japanese Harrier Ends Long Race". Guam Daily News. 26. märts 1967. Lk 24. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ 12,0 12,1 Staff, S. I. "SCORECARD". Sports Illustrated Vault | SI.com (Ameerika inglise). Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ "Party pooper". Sports Illustrated. 3. aprill 1967. Vaadatud 20. märtsil 2024.
- ↑ Corkill, Edan (15. juuli 2012). "Better late than never for Japan's first, "slowest" Olympian". The Japan Times. Vaadatud 4. oktoobril 2019.